Eesti hotellisektor näitab selget paranemist

Eesti hotellisektor näitab paranemist. Viimase poole aasta jooksul oleme saanud ajalehtedest lugeda, et Eestis ööbinud välisturistide arv on teinud kõigi aegade rekordi ning näitab jätkuvat tõusutrendi. Sellest hoolimata oli 2009. aasta hotellisektorile viimaste aastate raskeim, langesid nii täituvuse näitajad kui ka teenuste hinnad. Üha vähenev tulubaas sundis hotelle aina rohkem kuluefektiivselt majandama ning üle vaatama oma ärimudeli ja turundusplaanid.

Usun, et viimased kaks aastat tõstis sektori üldist konkurentsivõimet ja 2010. aasta tulemused näitavad, et hotellisektor on taas tõusuteel.

Turistide arv kasvuteel. Statistikaameti andmetel ööbis 2010. aasta 11 kuu jooksul Eesti majutusettevõtetes 1,45 miljonit välisturisti. Võrreldes 2009. aasta sama perioodiga kasvas nende arv 12% ehk 165 000 inimese võrra. 2010. aasta suured kasvuprotsendid on osalt tingitud 2009. aasta madalast võrdlusbaasist, kuid sellegipoolest on tegu viimase kümnendi rekordiga. Enim külastavad Eestit lähiriikidest - Soomest ja Venemaalt - pärit turistid. Just Venemaalt pärit turistide ööbimine näitas 2010. aastal märkimisväärset kasvu. Eelmise aasta 11 kuu kokkuvõttes ööbis Eesti majutusettevõtetes 124 479 Venemaa turisti ehk 52% rohkem kui 2009. aastal samal ajal.

Turiste tõid suurvõistlused. 2010. aasta heade tulemuste üheks põhjuseks võiks pidada võimekust tuua Eestisse mitmeid rahvusvahelisi suurüritusi nagu näiteks iluuisutamise EM ja Euroopa filmiakadeemia auhindade gala. Kindlasti aitas turismi kasvule kaasa Eesti tutvustamine sihtriikides era- ja avaliku sektori poolt, meie majutusettevõtete üldine hea kvaliteedi tase ning soodsad pakkumised.

Hinnatõus jäi aga tulemata. Vaatamata turistide arvu ning hotellide täituvuse suurenemisele 2010. aastal ei tõusnud ööbimiste hinnad oluliselt. Statistikaameti andmetel oli 2010. aasta 11 kuu keskmine ööpäevane toa maksumus Eestis 26,7 eurot, olles 15 % madalam 2008. aastast, kus saavutati maksumuse viimase 8 aasta kõrgeim hind. Tallinna hotellidele oli keskmise hinna langus suurem, olles ca 25% madalam kui 2008. aastal vastavalt 31,2 eurot 2010 ja 38,7 eurot 2008.

Veelgi suuremad hinnavahed tekivad siis, kui võrrelda Tallinna hotellide toa ööpäeva keskmist maksumust Euroopa keskmisega. Vastavalt ülemaailmsele hotellide tulemusstatistikat koondavale STR Global andmetele oli 2010. aasta detsembris STRi kuuluvate Tallinna hotellide keskmine ööpäeva hind ca 50 eurot. Samal ajal oli Euroopa keskmine ööpäeva hind 94 eurot.

Euroopa hinnataseme lähedale jõudmist me tõenäoliselt lähiaastatel ei näe, kuid arvestades sisendite kallinemist (energia, tööjõukulu) ja nõudluse kasvu on tõenäoliselt oodata majutushindade 10-15%-list tõusu.

Homse edu saladus. 2011. aasta välisturisti üheks magnetiks võiks olla Tallinna Euroopa kultuuripealinna tiitel ja selle raames toimuvad üritused. Loodetavasti on meil piisavalt leidlikkust ja üheskoos tegemise tahet, et suudame selle suure võimaluse enda kasuks tööle panna.

Üheks oluliseks turismi eelduseks on riigile ligipääsetavus. Positiivset rolli mängib siin Tallinna lennujaama maksude alanemine 2010. aasta novembris. Madalamad maksud peaks tooma Eestisse uusi lennufirmasid ja lennuliine. Esimeseks uueks tulijaks oli odavlennufirma Ryanair. Jaanuari lõpus alustas lende Helsingi ja Tallinna vahet ka Blue 1.

Praeguses turusituatsioonis on hotellide jaoks tähtis olla kuluefektiivne, hoida fookust tootearendusel ja kvaliteedil ning teha aktiivselt turundust sihtturgudel. Selle juures on kindlasti abiks hea suhe pangaga, kuna hotellidele on hästi toimivad arvelduslahendused ja käibevahendite kättesaadavus jätkuvalt olulised.

Uusi hotelle ei tule. Suure tõenäosusega uute suuremate hotelliprojektidega Eestis 2011. aastal ei alustata, kuna enne uute investeeringute tegemist on vaja näha pakkumise ja nõudluse tasakaalu ning sektori kasumlikkuse paranemist. Seda viimast eelkõige toodete hinnatõusu kaudu.

Uute projektide finantseerimisel pööravad pangad varasemaga võrreldes rohkem tähelepanu hotelli kontseptsioonile, tegevjuhtkonna või operaatori senisele kogemusele ning ettevõtja võimekusele kaasata projekti senisest enam omavahendeid.

Autor: Anti Talves