Imet tabamas

Lavastaja Roman Baskini sõnul on peagi Vanemuise lavale jõudev "Tabamata ime" etendus, mis on kõnekas ajastute vahetumisest hoolimata.

"Klassika ongi klassika just sellepärast, et ta räägib inimesega igal ajal. Kui see meiega ei räägiks, siis ei oleks see mingi klassika, vaid makulatuur," rõhutas lavastaja näidendi ajatut olemust.

Publiku üllatamist üllatuse enda pärast pole lavastaja oluliseks pidanud. Enda eesmärgiks on Baskin võtnud lavastusest välja tuua selle olulise miski, mille Eduard Vilde sellesse teksti kunagi sisse kodeerinud on.

"Põhimõtteliselt on "Tabamata ime" kirjutatud psühholoogilise realismi võtmes, mis on lavastamiseks üliraske žanr, selline, millega me tavaliselt hakkama ei saa ja kipume vigurdama ja igasuguseid lisasid leiutama, et seda välja mängida. Minu jaoks on lavastamisel oluline kätte saada see, et näidend meid puudutaks, tuua sisu vaatajale võimalikult lähedale. Kui see õnnestub, siis see ongi hea teatri tunnus," kirjeldas Baskin oma lähtekohti lavastama asumisel.

Nüüdseks, kui esietendus on ukse ees, on lavastaja rahulolev. "Sellesse näidendisse on Vilde väga-väga nõudlikud partiid sisse kirjutatud ja et seda kõike välja tuua, selleks on olnud vaja kõvasti pingutamist ja süvenemist. Aga kuna see on põnev materjal, siis on seda olnud ka põnev teha. Usun, et meie lavastuses tekivad õiged meeleolud tõesti seal, kus nad tekkima peavad. See on dramaatiline, emotsionaalne ja tuld peaks ikka lendama," kiitis Baskin.

Rahul oli Baskin nii materjali kui ka osatäitjatega, kelle abil materjali sügavus vaatajatele vahendatakse. Etenduse peaosatäitjat kehastava Hannes Kaljujärve kohta leidis Baskin eriliselt sooje sõnu ning lisas, et säärast rolli nagu nüüd Leo Saalepina pole Kaljujärv ammu teinud. Positiivseid sõnu leidis lavastaja ka peamisi naisrolle mängivate Liina Olmaru ja Merle Jäägeri kohta, väites, et kuna tegemist on nii tugeva materjaliga, on väljakutse, mida ühe või teise tegelaskuju loomine osatäitjalt nõuab, tõeliselt suur. ""Tabamata ime" naised on ju Eesti dramaturgia tippnaised, keda alati himustatakse mängida nagu Tammsaare "Juudititki"," ütles Baskin.

Kunstnikuks ja geeniuseks olemise problemaatika. Etenduses on huvitavaid karaktereid ja problemaatikat, mis on ehedalt olemas ka tänapäevases ühiskonnas. "Siin on väga ärilise mõtlemisega naisi ja väga boheemlikke mehi ning vastupidi. Ühesõnaga kõike, mida ühiskond endas peidab," kinnitas lavastaja.