Toomas Vilosius: kallid reisid tekitavad küsimuse

"Mul tekib ka küsimus, kui reisikulud on olnud mitusada tuhat krooni, kuidas see kõik tööaega ära mahub," tunnistas praegu Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukokku kuuluv Vilosius. Ta küsis, et kui jõutakse nii palju komandeeringus käia, siis millal tehakse arstitööd. "Väga suurte summade puhul tekib mul ka kahtlus," lisas ta.

Samas selgitas Vilosius, et Äripäeva artiklis välja toodud enim ravimifirmade toel koolitusreisil käinud arstid on kõik lugupeetud inimesed, kes tihti käivad konverentsidel lektoriteks, mitte enam ise õppimas.

Vilosiuse sõnul vajavad arstid palju koolitamist ja Haigekassal selleks vahendeid pole ja samuti ei saa loota, et haiglad ise jaksaks oma arste koolitada. "Järelikult peaks arst siis koolitama end oma sissetulekust ja siis tõenäoliselt jäävad koolitused ära ja ei käida ka nendel konverentsidel," selgitas ta.

Haigla nõukogu liige tõi näiteid, et sarnaseid koolitusi tehakse ka mujal, sest vaatamata pehmetele väärtustele, mis ravimiäriga kaasas käivad, on eelkõige tegemist maailma suurima äriga. "Täpsemalt samamoodi koolitavad röntgenfilmitootjad inimesi või viinatootjad. Minu praeguses töökohas Tallinkis näen, millega tegelevad suured veinitootjad. Üks mess lõpeb, teine algab."

Kui arstide koolitamise süsteemi kuidagi muuta, ei saa seda Vilosiuse sõnul teha eraldi Eestis või Rootsis (Rootsis ei tohi reisi sponsorosa ületada 40% reisi maksumusest – toim.). "Mängureeglid tuleks kehtestada tõenäolist kahes institutsioonis – Euroopa Liit ja WHO ehk Maailma terviseorganisatsioonis."

Samas ei oleks ka see ideaalne lahendus, kuna tema sõnul töötab Brüsselis igapäevaselt 5000 lobisti, kellest paljud lobistavad ka ravimifirmade huvide eest. "Minul mingisugust head lahendust ei ole," tunnistas ta.