Norra on parim

Võtame lugude sarjas vaatluse alla Euroopa viis rikkamat riiki, kelle hulka Eestigi on unistanud jõuda. Jõukuse all ei vaatle me SKPd inimese kohta, vaid eraisikute keskmist aastasissetulekut.

Esikohal on hingematvalt kauni loodusega Norra. NATO liige Norra ei kuulu Euroopa Liitu ning käibel on seal Norra kroon. Eurostati andmetel oli 2008. aastal Norra lasteta üksikisiku keskmine aastasissetulek 30 648,09 eurot. Eesti sama number oli vaid 6600,17 eurot. Värskemaid võrreldavaid numbreid kahjuks ei ole, kuna Eurostatil puudub number Eesti kohta. Kümne aastaga kasvas Norras sissetulek 82 protsenti, Eestis aga oli kasv Euroopa parim 309 protsenti. Siiski, vaatama suurele kasvule, kasvas Eestis kümne aastaga sissetulek 4986,47 euro, Norras aga 13 850 euro võrra.

Norra majandus koges Teise maailmasõja järel kahel aastakümnel kiiret kasvu, mida vedas laevandus ja industrialiseerumine. Alates 1970ndate algusest veab kasvu nafta- ja maagaasi tootmine ja eksport. Lisaks eelpoolmainitud loodulikule kingitusele leidub seal 4,9 miljoni elanikuga riigis mitmesuguseid maavarasid, metsa ja puhast vett. Norra suudab hüdroenergiaga katta 98-99 protsenti riigi elektrivajadusest. Maagaasi ja nafta ammutamine annab umbes veerandi SKPst. SKP poolest inimese kohta on Norra maailmas teisel kohal (Luksemburgi järel).

Erinevalt näiteks Suurbritanniast ei ole kütuseekspordist saadud rikkus antud poliitikute meelevalda ehk riigieelarvesse, vaid sellest on loodud naftafond ehk nn. riiklik pensionifond. Fond peaks tagama norrakate elatustaseme säilimise ka siis, kui kütuse müügitulu kahaneb, ning aitab siluda majanduse tagasilööke. Fondist ei tohi välja võtta aastas rohkem kui neli protsenti varadest, kuna see on normaalne aastane fondi tootlus. Fond loodi 1995. aastal.

Mullu 19. novembril kell 00.23 Norra aja järgi ületas fondi maht esmakordselt kolme triljoni Norra krooni piiri. Mullu kolmanda kvartali lõpu seisuga oli fondi maht 2,908 triljonit Norra krooni ehk 374 miljardit eurot. Fondile kuulub umbes üks protsent kogu maailma aktsiaturgude turuväärtusest. Fond ei paiguta raha Norrasse. Norra on ka maailma suuruselt teine kalaeksportöör (Hiina järel).

Norra rahaasjad on korras. Väliskaubandus on aktiivne, st ülejäägiga. Eelarveülejääk moodustas 9,7 protsenti SKPst. Intressimäär on kaks protsenti, aastane inflatsioon oli veebruaris 1,2 protsenti. Majanduskasv oli 2,4 protsenti, tööpuudus vaid 3,4 protsenti.

Vaatame, mida võib leida Norra aktsiaturult. Suuremates ettevõtetes on Norra riik suurim aktsionär. Nendeks ettevõteteks on kütusetööstuse esindaja Statoil, hüdroenergia tootja Statkraft, alumiiniumi tootja Norsk Hydro, panganduses DnB NOR ja telekommunikatsioonis Telenor. Nende ettevõtete osaluste kaudu kuulub riigile umbes 30 protsenti kogu Norra aktsiaturu turuväärtusest.

Norra suurtest ettevõtetest on atraktiivselt hinnatud aktsiatega DnB NOR, Telenor ja Yara International. Kes aga otsib dividenditootlust taga, siis Telenorist leidub mujal Euroopas palju atraktiivsemaid kompaniisid.

Norra kapitaliturul on pikk ajalugu. Credit Suisse'i investeerimisaastaraamatu andmetel on Norras börs loodud juba 1819. aastal. Norra aktsiaturu aastane keskmine reaaltootlus on olnud alates 1900. aastast 4,1 protsenti aastas (nominaalne 8,0 protsenti).

Pikaajaliste võlakirjade reaaltootlus on keskmiselt olnud 1,7 protsenti ja nominaalne tootlus 5,5 protsenti ja lühiajalistel võlakirjadel vastavalt 1,2 ja 5,0 protsenti.