Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üksikaktsiad ei leia teed pensionifondidesse
Tänasest Äripäevast selgub, et Eesti pensionifondides on üksikaktsiatel küllaltki väike osakaal ning investeerimisfondid on kogumas järjest enam populaarsust, kuid Danske Capital rõhutab ka üksikaktsiate tähtsust.
Järgneb Danske Capitali aktsiainvesteeringute juhi Martin Hendre kommentaar:
Üksikaktsiad Sampo pensionifondides tervikuna moodustavad komponendi, mille peamine eesmärk teatud ajaperspektiivis on aktsiaturgude keskmiste tootluste suhtes ületootluse saavutamine. See on aktiivselt juhitud portfelliosa, mille üldosakaal sõltuvalt olukorrast finantsturgudel võib olla madalam või kõrgem, jäädes meie puhul tavaolukorras alla 1/10 fondi investeeringute mahust.
Samuti kasutame üksikaktsiaid selleks, et täiendada või täpsustada hajutatud instrumentidest (fondid, ETF-id) koosneva niinimetatud fondi tuumikportfelli paigutuste profiili - lisades näiteks aktsiaid kindlast majandussektorist.
Ehkki tasakaalustatud strateegiaga pensionifondi puhul määrab fondi tulemuse ja riskiprofiili esmajärjes fondi varade strateegiline ja taktikaline üldpaigutus, mille puhul on efektiivsem kasutada hajutatust ja kiiret ümberpaigutamist võimaldavaid investeerimisinstrumente (fondid, ETF-id), näeme üksikaktsiate kontrollitud osakaalus fondi lisamisest selget efekti fondi pikaajalise tootluse tõstmisel.
Vastab tõele, et üksikväärpaberite valimine ja haldamine on ajamahukas ning seab investeerimismeeskonnale omad nõudmised. Samas pensionifondi osakuomanikule see lisakulusid kaasa ei too, kuna üksikväärtpaberitel ei ole erinevalt ETF-idest ja fondidest valitsemistasusid.
Samuti ei muuda me üksikinstrumentide positsioone nii sageli, et ostude-müükidega seotud teenustasud märgatavat mõju avaldaks.
Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Romet Kreek