- OMX Baltic0,08%319,07
- OMX Riga0,28%980,42
- OMX Tallinn0,19%2 232,88
- OMX Vilnius−0,31%1 504,85
- S&P 5000,59%7 811,54
- DOW 300,83%51 654,95
- Nasdaq 0,64%27 366,17
- FTSE 1001,06%10 552,05
- Nikkei 225−0,02%69 030,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,44
- OMX Baltic0,08%319,07
- OMX Riga0,28%980,42
- OMX Tallinn0,19%2 232,88
- OMX Vilnius−0,31%1 504,85
- S&P 5000,59%7 811,54
- DOW 300,83%51 654,95
- Nasdaq 0,64%27 366,17
- FTSE 1001,06%10 552,05
- Nikkei 225−0,02%69 030,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IMFi uus juht – taas prantslane?
Kõige tõenäolisem kandidaat oleks sellisel juhul Prantsusmaa praegune rahandusminister Christine Lagarde.
Kolmapäeva õhtul esitas New Yorgis hotelli toateenija vägistamiskatse eest vahistatud Dominique Stauss-Kahn IMFile tagasiastumispalve, mis viivitamatult jõustus, põhjendades oma sammu sooviga pühendada kogu oma aeg ja jõud oma süütuse tõestamisele.
Neljapäeva öösel tehtud avalduses teatas IMF, et tegevjuhi ülesandeid täidab uue juhi ametisse asumiseni IMFi esimene asedirektor John Lipsky.
Kaalul on juhikoht rahvusvahelises rahandusasutuses, mis on panustanud kolmandiku Kreeka, Iirimaa ja Portugali abipakettides ning mis läinud aastal andis maailma riikidele kriisilaene 91,7 miljardit dollari väärtuses.
IMFi asutamisest saadik 1945. aastal on selle juhi koht alati kuulunud eurooplasele (sellest 26 aastat preantslastele), nii nagu Maailmapanka on alati juhtinud ameeriklane. Arenevate riikide esiletõus on selle „traditsiooni“ jätkumise nüüd küsimärgi alla seadnud ning nii mõnigi riik on välja pakkunud oma kandidaadi Lõuna Aafrika endisest rahandusministrist Türgi 2001. a kriisist välja tüürinud majandusministrini.
Euroopas kaldutakse aga arvama, et kuna euroala kriis on praegu maailmamaandusele üks kõige tõsisemaid ohte, tuleks vähemalt seegi kord veel fondi ohjad Euroopa olusid hästi tundva kandidaadi kätte usaldada.Sellist lahendust eelistab näiteks Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes ütles nädala hakul, et näeb selleks „väga head põhjust“.
Kõige sagedamini nimetatakse Euroopa võimaliku kandidaadina Prantsusmaa 55-aastase rahandusministri Christine Lagarde’i nime. Lagarde on näidanud end Euroopa kriisikõnelustel hea läbirääkijana, ilmutades muuhulgas otsustavat rolli läinud aasta mais, mil pandi kokku esmalt Kreeka abipakett ja seejärel pretsedenditu 750 miljardi euro suurune euroala kriisifond.
Enne Prantsusmaale naasmist töötas Lagarde USAs õigusfirmas Baker & McKenzie LLP, sealhulgas viis aastat firma esimese naisjuhina. Prantsusmaa rahandusministriks sai ta 2007. aastal vahetult enne finantskriisi puhkemist. Nii nagu Strauss-Kahn, tooks ka tema IMFi peakontorisse kaasa muljetavaldava kontaktide võrgu.
„Proua Lagarde oleks üks kõige tõenäolisematest kandidaatidest,“ ütles Rootsi rahandusminister Anders Borg telekanalile Sky News. Väidetavalt oleks Lagarde’il ka Saksamaa toetus ning hea sõnaga on teda nimetanud ka USA rahandusminister Timothy Geithner, ehkki eelistust IMFi juhi kohale pole USA veel teada andnud. Üheskoos on USA-l ja Euroopa riikidel IMFis häälteenamus.
Samas on ka Lagarde’il üks pooleli kohtuasi võimaliku ametivolituste ületamise osas.
Kandidaatidena on Euroopast nimetatud isegi praegust Euroopa Keskpanga juhti Jean Claude Trichet’d ja endist Briti peaministrist Gordon Browni. Briti praeguse valitsusjuhi David Cameroni sõnul ei sobi Brown aga sellesse ametisse, kuna ei adu, millist ohtu kujutavad endast ülemäärased defitsiidid.
Hetkel kuum
Lagarde’i väljavaated väheneksid, kui arenevad riigid nagu Hiina, India, Brasiilia ja Venemaa suudaksid koonduda ühe tugeva kandidaadi taha väljastpoolt USAd või Euroopat.
IMF teatas neljapäeval, et annab peatselt teada protseduuri, kuidas fondile uus juht leitakse.
2007. aastal, mil Dominique Strauss-Kahnist sai IMFi juht, oli organisatsiooni mõju maailmas vähikäigul. USA investeerimispanga Lehman Brothers pankrotist 2008. a sügisel maailma finantsturgudel vallandunud šokk tõi IMFile aga „uue hingamise“. Strauss-Kahn saavutas G20 riikidelt nõusoleku IMFi ressursside kolmekordistamiseks, millest said kriisis toetust nii Läti, Ungari, Island kui nüüd viimases järjekorras ka euroalal võlgadega hätta jäänud riigid.
Seotud lood
Hetkel kuum
Värske saatesari “Tagasilöök”
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele