Logistik ja autojuht pidagu märkmikku

Autojuhid, logistikud ja vedude eest vastutavad isikud võiksid pidada piinliku täpsusega infomärkmikke, millega oleks võimalik ka pool aastat hiljem tuvastada konkreetseid toiminguid.

Paljud tööandjad ja vedude eest vastutavad isikud räägivad kontrollimise käigus, et nendest eeskirjade nõuetest, mida tööinspektor kontrollib, väljaõppe ajal ei räägita ning sellest kipuvad tulenema ka sageli esinevad rikkumised.

Seadusest tulenev kohustus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus näeb ette, et digitaalmeerikutest ja autojuhtide kaartidest laetakse ehk salvestatakse regulaarselt alla töö- ja puhkeaja andmed. Mõned tööandjad kulutavad ikka veel kümneid rulle paberlinti, et oleks, millega pärast prügikorvi täita. Praegu on olemas universaalsed salvestusseadmed, kuhu saab jäädvustada andmeid nii digitaalsest sõidumeerikust kui ka autojuhikaardilt. Selle seadmega saab tööandja, kui ta on muretsenud vastava programmi, kontrollida ja arvestada autojuhtide töö- ja puhkeaega. Samad salvestised tuleb esitada kontrollimiseks ka tööinspektorile.

Politsei ja tööinspektor analüüsivad andmeid Poolas välja töötatud programmiga TachoScan. Programmiga saab täpsemalt tutvuda 31. mail Tallinnas toimuval sõidukijuhtidele- ja ettevõtjatele suunatud infopäeval. Analoogkettad saab programmi skaneerida skanneriga, mis salvestab minutiga kuni 50 ketast. Analüüsimisel ei ole vahet, kas andmed pärinevad analoogkettalt või digitaalmeerikult. Andmetest nähtub väga palju autojuhtide vigu, nii tahtlikke kui ka tahtmatuid. Põhiliselt tulenevad vead ebapiisavast väljaõppest ja autojuhtide seas levivast väärinfost. Tihti tuleb puhkeajal, laevale peale- ja mahasõidul või riigipiiril veokit ümber paigutada rohkem kui lubatud. Sellest tulenevad aga juba väga rasked rikkumised, mida on keeruline pool aastat hiljem meenutada, kui ei tehta väljatrükke, üleskirjutusi ega vajalikke registreerimisi.

Märkige toimingud üles. Autojuhid võiksid pidada eraldi märkmikke, kuhu kanda minutilise täpsusega kõik oma toimingud ja tähelepanekud. Kui autojuhil on seesugune märkmik pidevalt kaasas, on võimalik välja arvestada ettenähtud töö- ja puhkeaeg.

Seesugust süsteemi kasutab edukalt näiteks Saksamaal töötav Guido, kes on kutseliste autojuhtide ühingu MTÜ Profid AJ liige. Eeltoodut põhimõtet võiksid kasutada ka vedude eest vastutajad, logistikud ja teised, kes organiseerivad vedusid ning reise.

Eraldi probleem on magnetite kasutamine, millega on võimalik meerikust saadavaid andmeid võltsida. Seejuures kurioossemate juhtumite puhul tööandajad lausa käsivad sel viisil sõidukijuhtidel seadustest mööda hiilida. Politseile vahelejäämisel aga vastutavad selle kasutamise eest autojuhid.

Palju ehitatakse küll uusi teelõike ja reorganiseeritakse vanu, kuid millegipärast ei näe kusagil suurematel maanteedel veokitele ja autobussidele vajalikke tänapäevaseid parkimiskohti. Miks? Kas tegemist on tellijate ja projekteerijate teadmatuse või ükskõiksusega? Parkimiskohal, kus veok võiks olla valve all, saaks kasutada tänapäevaseid olmeruume, pesta, teha süüa ja pidada ettenähtud puhkepause. Huvitav, kuidas selgitab olukorda maanteeamet kui suurte põhiliste maanteede omanik, kes peaks hea seisma selle eest, et oleks, kuhu parkida suuri veokeid ja autobusse? Miks maanteeamet ei pea autojuhti ja bussijuhti inimeseks?

Kõikidele nendele küsimustele saab vastused 31. mail toimuval infopäeval.

Autor: Toivo Mäe