Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ligi abist hädalistele: ebamugav koormus

    Jürgen Ligi möönis riigikogus saadikute arupärimisele vastates, et loomulikult on euroala abipakettides osalemine Eestile ebamugav koormus, kuid samas ei sobi Eestil väga kõrget häält liiga palju kasutada.

    „Mida peaksime nõudma, on reformid, ja seda me ka teeme,“ ütles Ligi, tuletades meelde, et igasugune abi saamine on seotud rangete tingimustega.
    Minister selgitas, et Eesti osaluse euroala ajutises kriisihaldusmehhanismis EFSF sõltub sellest, millal me mehhanismiga liitume. Eesti osalus fondi üldmahust jääb 0,26-0,28% raamesse ja see ei tähenda reaalset raha, vaid laenugarantiisid. Rahalises vääringus garanteerib Eesti maksimaalselt 1,99 miljardi euro ulatuses EFSFi võetud laenude või emiteeritud võlakirjade põhiosi. „Tegelikult jääb Eesti osalus oluliselt väiksemaks seetõttu, et liitume mitte algusest peale, vaid kõige tõenäolisemalt aastavahetusest,“ ütles Ligi.
    2013. aastast jõustuvasse püsivasse kriisifondi ESM tuleb Eestil viie aasta jooksul sisse maksta 149 miljonit eurot ehk 30 miljardit eurot aastas. Ülejäänud osalus ESMis on meil 1,15 miljardit, see on 0,186% 68 miljardist. Hüpoteetiline sissemakstav kapital Eestis võib ulatuda 1,3 miljardi euroni. Selle fondi põhikapitali teevad sissemakseid kõik riigid, ka abi saajad. Riigid, millel on tippreiting AAA on võimalus sissemakseid teha ka oma võlakirjades. Eesti paraku AAA reitinguni ei küüni.
    Ligi sõnul ei pane abiprogrammid Eestile üle jõu käivat koormust. „Kuna oleme oma laenukulud vaos hoidnud, saame hakkama,“ ütles Ligi. „Ega ta aga õnneasi investeeringuna pole, seob meie vahendeid,“ möönis minister. Samas kordas Ligi, et tegemist ei ole tagastamatu abiga ning et nii garantiidelt kui abilaenudelt teenib Eesti intressi. Uusi hädalisi riike Ligi sõnul Kreekale, Iirimaale ja Portugalile praegu lisandumas ei paista.
    Ligi sõnul on praegu Euroopas toimuv ühtlasi õppetunniks, et avalikule sektorile ei või võtta ülejõu käivaid kohustusi ega taotleda ebamõistlikke maksusoodustusi, mis pole võõras käitumine ka Eesti parlamendis.
    Ligi hinnangul on siiski see ajajärk Euroopas lõppenud, kus tolereeriti jätkusuutmatut elustiili. Seda ei aktsepteeri enam ei turg ega ka Euroopa Liidu riigid. Hädaliste toetuseks loodud abimehhanismide toel on nüüd eksinud riikidel võimalus teha valus vigade parandus. „Kõik peaks päädima sellega, et euroala on tugevam kui enne,“ ütles Ligi.
    Kommenteerides Soomes euroala abipaketi üle käivat diskussiooni, ütles Ligi, et Eestis õnneks sellist „siseriiklikku vahukloppimist“ ei ole. „Loodan, et võõraviha avaldused jäävad ära,“ ütles Ligi.
    Mis aga puutub rahandusministeeriumi kodulehelt üleöö kadunud dokumenti, kus räägiti ametliku dokumendi kohta tavatult vaba tekstiga Eesti võimalikest kohustustest euroala hädaliste abistamisel, möönis Ligi, et tegemist oli töödokumendiga, mis kogemata üles riputati. „Siin pole varjamist. Sisust midagi häbeneda ei tule, küll aga vormist. Piinlik eksitus,“ nentis minister.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.