Ligi abist hädalistele: ebamugav koormus

OMX Baltic0,29%317,97
OMX Riga−0,33%956,41
OMX Tallinn0,44%2 204,22
OMX Vilnius0,05%1 505,59
S&P 5000,01%7 704,54
DOW 300,28%51 495,91
Nasdaq −0,05%26 925,63
FTSE 1000,02%10 682,28
Nikkei 2251,3%66 364,2
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96

OMX Baltic0,29%317,97
OMX Riga−0,33%956,41
OMX Tallinn0,44%2 204,22
OMX Vilnius0,05%1 505,59
S&P 5000,01%7 704,54
DOW 300,28%51 495,91
Nasdaq −0,05%26 925,63
FTSE 1000,02%10 682,28
Nikkei 2251,3%66 364,2
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96

Jürgen Ligi möönis riigikogus saadikute arupärimisele vastates, et loomulikult on euroala abipakettides osalemine Eestile ebamugav koormus, kuid samas ei sobi Eestil väga kõrget häält liiga palju kasutada.

Sirje Rankvälisuudiste toimetaja

„Mida peaksime nõudma, on reformid, ja seda me ka teeme,“ ütles Ligi, tuletades meelde, et igasugune abi saamine on seotud rangete tingimustega.

Minister selgitas, et Eesti osaluse euroala ajutises kriisihaldusmehhanismis EFSF sõltub sellest, millal me mehhanismiga liitume. Eesti osalus fondi üldmahust jääb 0,26-0,28% raamesse ja see ei tähenda reaalset raha, vaid laenugarantiisid. Rahalises vääringus garanteerib Eesti maksimaalselt 1,99 miljardi euro ulatuses EFSFi võetud laenude või emiteeritud võlakirjade põhiosi. „Tegelikult jääb Eesti osalus oluliselt väiksemaks seetõttu, et liitume mitte algusest peale, vaid kõige tõenäolisemalt aastavahetusest,“ ütles Ligi.

2013. aastast jõustuvasse püsivasse kriisifondi ESM tuleb Eestil viie aasta jooksul sisse maksta 149 miljonit eurot ehk 30 miljardit eurot aastas. Ülejäänud osalus ESMis on meil 1,15 miljardit, see on 0,186% 68 miljardist. Hüpoteetiline sissemakstav kapital Eestis võib ulatuda 1,3 miljardi euroni. Selle fondi põhikapitali teevad sissemakseid kõik riigid, ka abi saajad. Riigid, millel on tippreiting AAA on võimalus sissemakseid teha ka oma võlakirjades. Eesti paraku AAA reitinguni ei küüni.

Ligi sõnul ei pane abiprogrammid Eestile üle jõu käivat koormust. „Kuna oleme oma laenukulud vaos hoidnud, saame hakkama,“ ütles Ligi. „Ega ta aga õnneasi investeeringuna pole, seob meie vahendeid,“ möönis minister. Samas kordas Ligi, et tegemist ei ole tagastamatu abiga ning et nii garantiidelt kui abilaenudelt teenib Eesti intressi. Uusi hädalisi riike Ligi sõnul Kreekale, Iirimaale ja Portugalile praegu lisandumas ei paista.

Ligi sõnul on praegu Euroopas toimuv ühtlasi õppetunniks, et avalikule sektorile ei või võtta ülejõu käivaid kohustusi ega taotleda ebamõistlikke maksusoodustusi, mis pole võõras käitumine ka Eesti parlamendis.

Ligi hinnangul on siiski see ajajärk Euroopas lõppenud, kus tolereeriti jätkusuutmatut elustiili. Seda ei aktsepteeri enam ei turg ega ka Euroopa Liidu riigid. Hädaliste toetuseks loodud abimehhanismide toel on nüüd eksinud riikidel võimalus teha valus vigade parandus. „Kõik peaks päädima sellega, et euroala on tugevam kui enne,“ ütles Ligi.

Kommenteerides Soomes euroala abipaketi üle käivat diskussiooni, ütles Ligi, et Eestis õnneks sellist „siseriiklikku vahukloppimist“ ei ole. „Loodan, et võõraviha avaldused jäävad ära,“ ütles Ligi.

Mis aga puutub rahandusministeeriumi kodulehelt üleöö kadunud dokumenti, kus räägiti ametliku dokumendi kohta tavatult vaba tekstiga Eesti võimalikest kohustustest euroala hädaliste abistamisel, möönis Ligi, et tegemist oli töödokumendiga, mis kogemata üles riputati. „Siin pole varjamist. Sisust midagi häbeneda ei tule, küll aga vormist. Piinlik eksitus,“ nentis minister.

Ligi abist hädalistele: ebamugav koormus

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised