Sisearhitekt annab panuse

"Trend on see, mis tuleb ja läheb, ent interjööri eluiga võiks olla ajas püsivam," sõnas sisearhitektuuribüroo Joonprojekt OÜ omanik ja sisearhitekt Priit Põldme. Kontoriruume ümber ehitama hakates tuleb tellijal eelkõige mõelda oma vajadustele ning disainer aitab ka lähteülesannet paika panna ja näha, mis on uute ruumide kujundamisel oluline. "Milline on ettevõtte struktuur, kuidas töötajad jagunevad, millised on firma eesmärgid ja funktsioonid? Büroo vajadused tulenevad ettevõtte valdkonnast ja tegevusest," rääkis Põldme. Avatud büroo näiteks soosib kommunikatsiooni töötajate vahel, ent kui firmas tegeletakse telefonimüügiga, on vaja akustilist eraldatust.

"Või näiteks nõupidamisruumide paigutus. Reeglina paigutatakse töökohad akende lähedusse ja nõupidamiste ruumid kontoripinna pimedamasse keskossa. Kui aga nõupidamisi peetakse palju, tuleb leida ka valgusküllasem asukoht," tõi Põldme näite individuaalsest lähenemisest.

Alati ei pruugi kontori ümbertegemiseks mahukat projekti vaja minnagi. "Vahel piisab ka paarist-kolmest põhjalikust joonisest, kus on määratud mööbli, elektripesade ja valgustuse asukoht," rääkis sisearhitekt.

Projekteerimisele paar-kolm kuud. Mulluse Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia pälvisid Rotermanni Jahulaos asuvad ADM Interactive'i bürooruumid. E-turundusagentuuri tegevjuht Riho Pihelpuu tunnistas, et oli pisut skeptiline, kas summad, mida töö eest küsitakse, on seda ikka väärt. "Võib-olla mul vedas nii ehitaja (Tabasalu Meistrid) kui ka rendileandjaga (U.S. Real Estate), aga pärast koostööd meie kontori projekteerinud arhitektide Tomomi Hayashi, Ahti Grünbergi ja Kerli Valguga võin öelda, et tehtud töö oli seda väärt," rääkis ta.

Esimesest eskiisist kuni ehitajale tööprojekti esitamiseni läks ligi kolm kuud. "Kaks-kolm kuud on minimaalne projekteerimise aeg, kui pind ehitatakse nn toorele pinnale, kus pole midagi peale välisseinte. Intensiivsem tööperiood kestis 1,5-2 kuud," rääkis Pihelpuu.

Esmalt valmistati ette alusplaan ja ehituslik osa, mis oli sisend inseneridele kommunikatsioonide ja ventilatsiooni projekteerimiseks. "Sealt edasi käis paralleelselt koos inseneridega mööbli ja muude sisustusdetailide disainimine, komplekteerimine, valimine ja leiutamine," jagas Pihelpuu oma kogemusi tellijana.

Põldme sõnul hoiavad sisearhitektid ehitusprotsessi käigus kätt pulsil, hea lõpptulemuse saamiseks on see paratamatu. "Lõpplahenduseni jõudmine on sellisel juhul ka odavam: vähem on jooniseid, aga kohalkäimist enam. Kõiki nüansse on rekonstrueerimiste puhul ka võimatu ette näha. Sageli tehakse projekt ära enne lammutustööde algust, ent hiljem selgub teistsugune olukord ja see tuleb jooksvalt lahendada," selgitas ta.

Lepingu sõlmimiseks sisearhitektiga on mitu võimalust. Üks võimalus on sõlmida leping projektile, mis sisaldab ka teatud mahus sisearhitektuurse lahenduse järelevalvet. Teiseks võimaluseks on märkida lisaks projekti maksumusele lepingusse autorijärelevalve tunnihind.

"Teist võimalust pean kliendile veidi ebamugavamaks, kuna kulu on raske ette prognoosida. Võib tekkida suhteliselt suur lisakulu, mis põhjustab vaidlusi. Meie büroo eelistab üldjuhul kokkulepet, kus on fikseeritud mõistlik hind kogu tööde mahule, kuhu on arvestatud ka piisav järelevalve maht," rääkis Põlme.

ADM Interactive'i büroo puhul oli autorijärelevalve arhitektidega kokku lepitud tükitööna. Ehitus koos autorijärelvalvega kestis 3-4 kuud. "Alguses olin järelevalve töö mahu ja kestuse suhtes skeptiline, ent protsessi käigus sai ilmseks selle töö olulisus, kui arhitektid käigu pealt koos ehitajatega tekkinud probleeme lahendasid ja uusi lahendusi välja mõtlesid. Ilma arhitektideta oleks ehitaja kindlasti nii mõnegi idee teostamisel raskustesse sattunud," rääkis Pihelpuu.

Jan&Ken OÜ sisearhitekt Jan Graps rääkis, et olenemata tellija varakusest ei ole põhjendamatu priiskamine eestlastele omane. "Alati järgitakse ratsionaalset aspekti ja säästetakse, kus võimalik. Kindlasti ei säästeta aga kvaliteedi ja ergonoomika arvel. Korralik töökoha valgustus ja mugav tool peavad olema esmaseks prioriteediks," märkis Graps. Terviklikku valguslahendusse panustatakse tema sõnul aina enam. Lisaks üldisele töövalgusele tuleks ruumidesse planeerida ka halogeenide või LEDiga loodavad soojemad kohtvalguse tsoonid ning erinevad hajusvalguse alad karniiside näol.

Kõrge hinnataseme tõttu kasutatakse Grapsi sõnul seni suhteliselt vähe intelligentset keskjuhtimissüsteemi valgustuse, audio-video lahenduste ja aknakatete sünkroonseks reguleerimiseks presentatsiooniruumides. "Ometi sellealane teadlikkus kasvab ja püütakse aina enam rakendada ka kõrgtehnoloogilisi lahendusi," lisas ta.

Ideaaliks on paljude jaoks büroo kujundamisel vaheseinteta avatud kontor, kuid ettevõtete jaoks, kus palju telefonitsi asju aetakse, see ei sobi. Üks lahendus on rajada nn telefonikabiinid - väiksed nõupidamisteruumid. Materjalidest võetakse aina enam rõõmuga vastu ülearu viimistlemata betoonpõrandat ja eriti lage. Paljad ventilatsioonitorud on praeguseks juba nii loomulik lahendus, et ka kõige tagurlikum kontorirott nendest ära ei ehmata. Tüüpmõõdus ripplaeruudud teevad tööruumid anonüümseks ja igavaks.

Keskkonda säästva kujunduse soovija peaks eelkõige mõtlema, kas kõikidel töötajatel on üldse tarvis iga päev kontorisse kohale sõita. Kogu paberimajandus hakkab õnneks nagunii suuremas mahus kõvakettale kolima. Ühest viimasest projektist on välja koorumas midagi õige säästlikku: kogu uus lisamööbel tehakse ülitugevast Re-board plaadist. Tegemist on taaskasutatud papiga, ent kärgstruktuur ja lamineeritud pealispind lubavad ühele ruutmeetrile paarkümmend paksu elevanti istuma panna. Seetõttu saame lisaks laudadele, kappidele ja garderoobile kasutada seda materjali ka tõstetud põranda ehitamiseks. Muu inventar on võetud kaasa eelmisest kontorist - kogu mööblit pole mõtet välja vahetada, kui asjad on ajatud.

Autor: Tea Taruste