Üürihind võistleb kuludega

Üürile pakutavate korterite hulk väheneb järk-järgult - näiteks pealinna kesklinnas vähenes pakutavate korterite hulk mai keskpaigaks aastatagusega võrreldes viiendiku võrra. Kinnisvarabüroode hinnangul on osalt selle taga põhjus, et vahepeal üürikorteriteks muudetud müüdavad pinnad on taas müügile pandud. Samas nõudlus ei kahane.

"Kuna nõudlus ei ole vähenenud, siis selle aasta esimestel kuudel on mõni pakkumises olev üürikorter leidnud minu kogemuse järgi uue üürniku mõne päeva või isegi mõne tunni jooksul," kommenteeris Domus Kinnisvara maakler Ilo Jaanimägi. Huvi ei valitse tema sõnul mitte ainult pealinna, vaid ka teiste linnade osas. Näiteks Keilas üürile pakutud kahetoaline korter, hinnaga 180 eurot kuus, jõudis kuulutusena üleval olla kolm tundi, kui saabus esimene huviline, kes soovis kohe ka lepingut allkirjastada.

Pärnu ja Tartu hinnatõusus esirinnas. Kui Tallinna üürihinnad esimeses kvartalis praktiliselt püsisid, siis Tartus ja Pärnus rühkisid tariifid jõuliselt ülespoole. Näiteks suvituskorterite hinnad tõusevad suvehooajaks kuni kolm korda, Tartu üürihinnad aga ulatusid kevadel kahe aasta kõrgeimale tasemele. City24 analüüsikeskkonna Spot andmeil tõusid üürihinnad mullu septembriga võrreldes juuniks pea kõikjal Eestis, linnade peale keskmiselt kümnendiku võrra. Erandiks olid asulatest vaid Rakvere ja Valga ca 10% langusega.

"Üldiselt jätkub üürikorterite turul hindade diferentseerumine asukohast, seisukorrast ja lisaväärtustest lähtuvalt. Üsnagi tõenäoliselt näeme 2011. aasta lõpuks enim hinnatud piirkondades üürihindade 5-10% tõusu," prognoosis Ober Hausi analüütik Rain Rätt.

Viimastel kuudel on pakkumishinnad tema sõnul tõusnud, kuid pealinna äärelinna üüriturul tervikuna ei ole tänavu üldine hinnatõus tema hinnangul siiski jätkusuutlik.

Leping sõlmitakse küsitust soodsamalt. "Üldjuhul sõlmitakse üürilepingud 5-10% küsitud hinnast madalamal tasemel, millele lisanduvad mõõdetavad kulud," selgitas Rätt. Tallinna kesklinnas on Ober Hausi üürikorteri keskmine pakkumishind ca seitse ja äärelinnas sõltuvalt piirkonnast neli-viis eurot ruutmeetrist.

Kesklinnas on enimnõutud ühe-kahetoaline möbleeritud ja kodutehnikaga varustatud korter hinnaga 160-320 eurot kuus, soovitavalt koos parkimiskohaga. Üürihinnale lisanduvad tavaliselt mõõdetavad kommunaalkulud.

Vähegi turuhinnale vastava tasuga üürimaja leiab üürilise kahe kuni kolme nädala jooksul. Nõudlus on kõrge ja hinnavahemikku 600-1200 eurot hindab turg igati vastuvõetavaks. Sellisel juhul eeldatakse, et üüritav maja on korralik ja kaasaegse siseviimistlusega.

Põhilisteks üürilevõtjateks on kohalikud inimesed. Enamik neist soovib maja üürida kuuest kuust kahe aastani ning maja kasutatakse vahepeatusena enne oma maja valmimist või vana maja renoveerimist. 80% huvilistest on eelnevalt maha müünud oma suurema korteri või maja ning alustanud uue maja ehitamist.

Üürimajade nõudlust kergitavad aasta-aastalt järjest rohkem ka huvigrupid, kelle eesmärgiks on maja kasutamine mitte elamispinnana, vaid ärilisel otstarbel. Sageli on huviliste seas eralasteaedade rajajad, väiksema suurusega ettevõtete kontorite soovijad jms.

Kliendid uurivad detaile küttesüsteemide ja soojapidavuse kohta ning oskavad ise hinnata tegelikku kõrvalkulude suurust.

Sihtgrupi olemus määrab ära ka selle, kas maja peab olema täielikult möbleeritud või siis mitte.

Nii-öelda keskmisi variante hindab turg väga madalalt ning mööbli vajadus sõltub sellest, kas võetakse oma eelmisest elukohast mööbel kaasa või mitte. Kohalikud sageli võtavad kaasa, kuid välismaalased tahavad ainult täielikult sisustatud maju.

Regioonidest valitseb majade üüriturgu Harjumaa, mille osakaal kogu Eesti pakkumisest on 70% ja kus huvilistel on võimalik valida ca 100 pakkumise vahel