Müts silmini. Kurb päev väikeaktsionäridele pöördus Norma suuromaniku rõõmupäevaks

Norma endise väikeinvestori Rene Ilvese sõnul võiks Norma juhtkonna ja suuromaniku tegevuse vastu tunda huvi finantsinspektsioon. "Ameerikas oleks nii ebatäpse prognoosi eest juhtkonna vastu mitu klassihagi esitatud," lausus Ilves börsilt lahkumisega samal ajal avaldatud ja hiljem ekslikuks osutunud prognoosi kommenteerides.

2010. aasta kevad-suvel börsilt lahkudes teatas Norma juhatus, et aasta eeldatav müügitulu küündib ligikaudu 57 miljoni euroni, mis tähendanuks 12protsendilist müügi kasvu 2009. aastaga võrreldes. Samuti teatas juhatus esimese kvartali järel, et järgnevate kvartalite kehva müügi tõttu ei ole 2010. aasta esimese kvartali ärikasumimarginaali võimalik säilitada. 2010. aasta ärikasumimarginaaliks prognoosisid Norma juhid 5%.

Tegelikult ulatus aga ettevõtte käive 2010. aastal 76,4 miljoni euroni ehk kasvas aastaga 50%. Ärikasumi marginaal oli 13% ja brutokasumi marginaal ületas 2010. aastal koguni kriisieelset aega.

Ilvese sõnul on neid numbreid vaadates kurb tõdeda, et Norma juhatus ja Autoliv tegid meelega negatiivse tulevikuprognoosi, et meelitada investoreid müüma oma aktsiaid madala ülevõtmishinnaga.

"Norma ülevõtmine oli Eesti investorile kurb päev. Tegemist oli ülitugeva bilansiga ja väga kasumliku ettevõttega. Aktsionäridele tõmmati n-ö kott silmini pähe," märkis ta.

Aktsionärid leppisid. Ilvese sõnul on kahju, et varahaldusteenust pakkuval Kawe Kapitalil polnud positsiooni Normas, vastasel juhul oleks nad ilmselt alustanud sarnast kohtuasja, nagu käib praegu TeliaSonera vastu.

Börsilt lahkunud Eesti Telekomi endine väikeomanik Kawe Kapital algatas eelmisel aastal Eesti Telekomi börsilt lahkumisega seoses kohtuasja, kuna ei nõustunud TeliaSonera pakutud hinnaga, pidades seda liiga madalaks. Kawe Kapitali hinnangul oli TeliaSonera Eesti Telekomi aktsiate ülevõtmispakkumine ilmselgete puudustega ning finantsinspektsioon ei oleks tohtinud seda kinnitada.

Kawe Kapitali juhatuse liikme Kristjan Hänni sõnul ei ole üllatav, et Norma juhtkond eelmise aasta kevadel ettevõtte majandustulemusi tegelikult kujunenust negatiivsemalt prognoosis. "See ei pruugi ilmtingimata tähendada sihilikku soovi ettevõtte väärtust väiksemana näidata ja pakkumist väikeaktsionäridele atraktiivsemaks muuta," märkis ta.

Hänni lisas, et Autolivi poolt vaadatuna oli Norma väikeaktsionäride väljaostmine hästi ajastatud. "Enamik prognoose olidki sellel ajal veel finants- ja majanduskriisi tõttu pigem pessimistlikumad kui kujunenud reaalsus," lausus Hänni. Tema sõnul võivad mingi osa parematest majandustulemustest anda ka grupisisesed ümberkorraldused.

"Kui ettevõte on 100% omandatud, pole vaja seal teenitavat enam väikeaktsionäridega jagada ja grupi tasemel võib olla optimaalne teistsugune tütarfirma tootmisvõimsuste rakendamine," selgitas ta.

Ebapädev või pahatahtlik juhtkond. Ilves on aga kindel, et Norma tulemused paranesid autoturu elavnemise tõttu, mis oli tingitud erinevate riikide stiimulpakettidest. "Kogu maailmas on autode müük kasvanud mitu korda. Riikide stiimulpaketid autotööstusele olid juba teada selleks ajaks, kui Norma oma prognoose alandas. See viitab kas sellele, et Norma juhtkond on ebapädev, või oli prognooside alandamine pahatahtlik," ütles Ilves.

Norma tegevjuht Peep Siimon ütles, et börsilt lahkumise otsustavad omanikud. "Mina pole nende otsuste tegemisel osalenud ega pea vajalikuks neid ka kommenteerida," vastas ta e-kirja teel Äripäeva küsimustele. Norma emaettevõtte Autoliv AB korporatiivkommunikatsiooni direktori Henrik Kaare sõnul tuli oodatust tugevam kasv tänu prognoositust paremale autode müügile Venemaal ja Euroopas. "Samuti tuli kasum nõudlusest teiste Autolivi kontserni toodete järele. Me kasutasime Autolivi oskusteavet ning andsime neid teadmisi edasi, et parandada Norma tootmis- ja kvaliteedisüsteeme," rääkis Kaare.

Ta märkis, et tuleb meeles pidada, et eelmise aasta alguses oli uute autode müük veel tagasihoidlik. Erinevate riikide valitsuste poolt autotootjate toetamiseks loodud programmide mõju Euroopa ja Venemaa automüügile oli väga keeruline hinnata. Kaare arvas, et 2010. aastal autotööstuses toimunud kiire taastumine tuli paljudele üllatusena.

Tsunami mõjutab alanud aastat. 2011. aasta algas Autolivi jaoks samuti hästi, kuid teises kvartalis toimus kerge automüügi langus Jaapani tsunami tõttu, ütles Kaare. Tema sõnul peatus tsunami tõttu mitme autotootja töö ka väljaspool Jaapanit.

NASDAQ OMX Tallinna juhatuse esimees Andrus Alber lausus, et vähesed Eesti börsifirmad avaldavad oma oodatavate majandustulemuste prognoose. "Seetõttu tuleb tunnustada neid, kes seda teevad. On ettevõtete otsustada, kas olla prognoosides pigem konservatiivne või optimistlik. Eriti ajal, mil majanduse taastumise ootused on vastukäivad," lausus Alber Norma juhtumit kommenteerides.

Erinevalt Norma juhtkonna tegevusest tunneb finantsinspektsioon huvi Baltika juhtide tegevuse vastu. Baltika juht Meelis Milder teatas aprillis ja mais, et Baltika suuraktsionärid osalevad ettevõtte aktsiate lisaemissioonil ning on emissiooni ka osaliselt garanteerinud. Seda infot ei olnud aga aktsiate pakkumis- ja noteerimisprospektis ning hiljem teatas ettevõte emissiooni katkestamisest.

Finantsinspektsiooni turujärelevalve divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli kinnitas, et inspektsioon uurib Baltika juhtide tegevust, aga käimasolevaid menetlusi ei saa nad põhjalikumalt kommenteerida. "Saan aru, et aktiivsemad kauplejad on üsna pahased selle (Milderi avalduste - toim) peale," ütles Suurväli. Kogu informatsioon peab olema prospektis kirjas ja kui tulevad lisatingimused või midagi sellist, siis tuleb registreerida prospekti lisa, selgitas ta. "Kui keegi näeb, et tema huve on oluliselt kahjustatud, ja näitab ära, kuidas ta kahju on saanud, siis see kindlasti kergendab meie tööd," lisas Suurväli.

Erinevalt mõnest teisest riigist ei ole Eesti börsiettevõtetel kohustust prognoose avaldada. Kui prognoos avaldatakse, tuleb seda võtta teadaolevatel andmetel põhineva ennustusena, mis võib tulevikus teisiti realiseeruda. See peaks pigem investoritele näitama juhtide teadmisi, oskusi ja usku. Probleem kerkib juhul, kui on alust kahtlustada, et prognoos on pettuslik. Näiteks ettevõtte juhatus teab seda avaldades ette, et tegu ei ole tegelikult realistliku või mõistliku prognoosiga. Seega teoreetiliselt võib prognoos olla turumanipulatsioon ehk turu manipuleerimine info kaudu. Sellise manipulatsiooni tõendamiseks tuleb lisaks keerukale objektiivsele fakte ja hinnanguid käsitlevale olustikule hinnata muu hulgas prognoosi teinu eesmärki ja muid subjektiivseid aspekte. Valetamisest kui kuriteost eraldiseisvaks õigusteemaks on sellega tekitatud kahju hüvitamine.

Pärast börsilt lahkumist ei ole ettevõtte majandusotsused enam finantsinspektsiooni ja avalikkuse silma all ja mõnevõrra lihtsam on näiteks mõnes "pankrotieelikus" varadega susserdada. Kui börsilt lahkumine on jätk 100% omandamisele tuumikomaniku poolt, siis kaob omanikul senine huvi jälgida, et ta oma tütarfirma väärtust ei suurenda ja näiteks väikeaktsionäride väljaostmist sellega endale kallimaks ei muuda. 2004. aastal lubas TeliaSonera valitsusele, et 100% Eesti Telekomi omandamisel tuuakse Eestisse osa grupi arendustegevusest. Kuna siis riigilt osalust kätte ei saadud, jäi see tõenäoliselt muidu grupi tasemel mõistlik otsus tegemata.

Ühest seost börsilt lahkumise ja majandustulemuste vahel on võimatu leida. Börsilt on enamik ettevõtteid lahkunud seoses ühinemiste või ülevõtmistega, kuid mõned ka seoses majandusraskustega. Seega võivad ettevõtete näitajad pärast lahkumist nii paraneda kui ka halveneda.

Buumi tipus lahkujate tulemused pigem halvenevad. Viimased lahkumised Tallinna börsilt on olnud majanduskriisi ajal ja seega on üsna ootuspärane, et nende tulemused on nüüd järjest paranemas. Samuti ongi ju ülevõtmiste või ühinemiste puhul ootuseks ettevõtte majandustulemuste paranemine, muidu neid investeeringuid ei tehtaks.