Soros lõpetab eduka karjääri

Soros Fund Management teatas sel nädalal, et tagastab klientidele nende vara - veidi alla miljardi dollari - ning keskendub edaspidi üksnes Sorose perekonna ja fondide varade paigutamisele. 24,5 miljardi dollari suurusest fondist saab perefirma.

Fondi sulgemise ettekäändeks said USAs finantsinstitutsioonidele karmistuvad reeglid. Esimest korda nõuavad need tuleval aastal ka riskifondidelt registreerimist ning põhiliste andmete avalikustamist investorite ja investeeringute kohta. Erand jäi kehtima vaid perefirmadele.

Just oma riskifondiga hulljulgeid positsioone võttes ja muust turust erinevalt käitudes teenis Soros oma varanduse ja kuulsuse. Kuidas ta seda tegi? Milline oli tema strateegia?

"Näis, nagu oleks ta lihtsalt teadnud," ütles agentuuri Bloomberg telekanalile antud intervjuus oma raamatu jaoks kolmest targast mehest - George Sorosest, Warren Buffettist ja Paul Volckerist - teemat uurinud Charles Morris. Morrise sõnul olevat Soros talle ise tunnistanud, et kui ta oma investeerimisotsustes mingit plaani püüdis järgida, ei tulnud sellest midagi välja.

"Enamasti hõlmas tema portfell kogu maailma. Ta suutis tajuda, kuidas asjad kokku mängivad - mis hakkab juhtuma marga, mis jeeniga, mis dollar teeb ja mis Reagan teha võib," kirjeldas Morris. "Ning kui ta investeeris, siis ikka korraga kogu oma fondi. Mingeid väikseid panuseid ta ei teinud. Ta ei järginud mingeid reegleid, kuidas riske hajutada."

Ja tulemus oli kadestusväärne - alates 1969. aastast, mil Soros oma fondi eelkäija käivitas, on selle aastatootlus olnud ca 20%. Sorose isikliku vara suuruse hindab ajakiri Forbes 14,5 miljardile dollarile, mis asetab ta 2011. aasta maailma jõukaimate edetabelis 46. kohale.

2008. aastal, mil enamus riskifonde näitas 20% kahjumit, oli Sorose fondi tootlus 8%. 2009. aastal 28%. Viimased 18 kuud on fondil aga kehvemini läinud ning see võib olla üks põhjusi, miks fondi sulgemisega lahkub ka investeeringute juht Keith Anderson. Juuni keskel müüs ta hulga varasid - sealhulgas ennatlikult kulla ja kullafirmade aktsiad, mistõttu praegu on 75% fondi varadest rahas. Esimesel poolaastal oli fond 6% miinuses.

Fondi välisinvestoritele sulgemise põhjendus - karmistuvad reeglid - on rahandusringkondades küsimärgi alla seatud. Soros on olnud üks häälekamaid finantsinstitutsioonide rangema reguleerimise nõudjaid.

Võimalik, et põhjuseks olid ka vähenenud investeerimisvõimalused, samas kui ohtusid on enam, või eeldavad tänased teenimisvõimalused "ebapatriootlikke" võtteid nagu dollari suhtes lühikeseks minek, millest ei soovita aru anda, ütles üks analüütik agentuurile Reuters. Või on teatud jõukuse saavutamisel kiusatus jätkata üksi - teisedki tuntud fondijuhid - näiteks Stanley Druckenmiller ja Carl Icahn - on klientidele vara tagastanud.

Soros ise eelistaks, et rohkem tähelepanu pälviks see, kuidas ta oma raha kasutab, mitte see, kuidas see teenitud on. Ja siin on tal Charles Morrise sõnul väga selge strateegia - avatud ühiskonna strateegia. Kaheksakümnendatel aastatel asutatud Avatud Ühiskonna Fondide kaudu, mis on praeguseks loodud enam kui 70 riigis (1990. aastal ka Eestis) on Soros demokraatia ja vaba ühiskonna ning hariduse edendamiseks ja vaesuse vastu võitlemiseks annetanud juba üle 8 miljardi dollari.

Ehkki on oma mitmete prognoosidega eksinud. "Minu edu finantsturgudel on andnud mulle enam iseseisvust kui enamikule teistele inimestele," on Soros ühes artiklis kirjutanud. "See kohustab mind vastuolulistes küsimustes väljendama seisukohti, mida teised väljendada ei saa."

Finantskriisis on Soros teravalt kritiseerinud ülemäärast dereguleerimist, sealhulgas Ronald Reagani ja Margaret Thatcheri poliitikat, kus on liigselt lootma jäädud turu võimele ennast ise reguleerida. Euroopa võlakriisi kohta sõna võttes on Soros oma artiklites teravalt tauninud Saksamaa käitumist, mis on Euroopat pigem lõhestanud kui liitnud.

Tuleval kuul saab George Soros 81aastaseks. Sorose elolookirjutaja Robert Slater ütles agnetuurile Bloomberg, et tõenäoliselt jääb Soros ka tulevikus aktiivseks investoriks. Samas jätab 40 aastat väldanud fondijuhi karjääri lõpetamine Sorosele enam aega pühenduda heategevusele ja poliitikas kaasa rääkimisele.

1997. aastal teenis Sorose fond Tai bahti langusele panustades 750 miljonit dollarit, suurendades sellega samas majanduskriisi riigis, kus keskpank bahti iga hinna eest kaitsta püüdis.

Kõrvetada sai Soros aga Venemaal, kuhu ta üheksakümnendate aastate lõpul investeeris, avaldades ise samal ajal artikleid, milles pidas rubla devalveerimist vältimatuks.

Suuremad ümberkorraldused toimusid Sorose fondis 2000. aastal pärast tehnoloogiamulli lõhkemist. Fondist lahkusid peastrateeg Stanley Druckenmiller, kes oli naela ründamise kava põhiautor, ning teinegi staar-fondihaldur Nick Roditi.

Soros teatas investoritele, et raha kasvatamise asemel võtab fond stabiilsema kursi vara väärtuse säilitamisele. Sellega lahkusid fondist ka mitmed suured investorid ning peamiselt jäid fondi Sorose perekonna varad.