Riigiasutused on jännis elektriarvete tasumisega

Kultuuriministeeriumilt küsis raha juurde Eesti Kunstimuuseum (Kumu), põhjendades oma puudujääke väljumisega vabale elektriturule ning pidevalt kallineva küttega.

Kumu sundisid raha küsima energiatootjad Eesti Energia, Fortum Termest ja Tallinna Küte. Need kolm ettevõtet teatasid, et tõstavad oma tasu, kaks neist juba augustis. Seoses sellega jääb Kumul puudu umbes 10 protsenti rahast, et katta üha suuremaid elektri- ja küttearveid. Kultuuriministeerium pole raha eraldamiseks nõusolekut andnud, sest ootab põhjalikumaid selgitusi, miks kunstimuuseum ikkagi raha juurde vajab.

Raha küsivad juurde kõik. "Kumu võib-olla teeb endale praegu jõulist reklaami, et nemad peavad raha juurde saama, aga tegelikult küsivad ju kõik, mitte ainult Kumu," sõnas Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Jaak Saarniit.

Ka sisekaitseakadeemia tahab riigilt raha juurde küsida, sest muidu on isegi võimalik, et mõni õppeasutus peab oma töö lõpetama. Õppetegevuse arvel raha kokku hoida ei saa, küll aga võib sisekaitseakadeemia proovida ajatada remonti ja arendusi.

"Kui sellest ei piisa, oleme samuti sunnitud minema riigieelarvest täiendavat raha küsima või siis sulgema mõne õppekompleksi," sõnas sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur.

Poole aasta peal tõusvad elektrihinnad on jalad alt löönud ka teistel riigiasutustel.

"Me olime arvestanud, et energia läheb kallimaks, aga me ei olnud arvestanud, et nii kolossaalselt," sõnas Mereakadeemia haldus- ja finantsprorektor Aivo Lind.

Hinnatõusu suurus üllatas. Ka keskkonnateabe keskuse haldusosakonna juhataja Tiit Tamme sõnul teadvustasid nad, et energia hind tõuseb, kuid mitte nii suures mahus.

Mereakadeemia on püüdnud saada jutule haridusministeeriumiga, et viimane nende eelarvet veidi suurendaks. Rahast jääb puudu umbes 5 protsenti. Ministeerium aga on teinud Linnu sõnul akadeemiale selgeks, et raha pole enam kusagilt võtta. "Neil on oma eelarve, mis omadega juba õhtul," lausus Lind.

Samuti pole sisekaitseakadeemia 2012. aasta eelarve projektis, mille üle tuleval nädalal ministrite vahel läbirääkimised algavad, hinnatõusust tulenevate täiendavate kulutuste katmist ette nähtud.

Rahandusministeeriumi seisukoht on ka paindumatu: riigi eelarvestrateegia ei näe ette tegevuskulude, sealhulgas majandamiskulude kasvu ja võimalikud lisakulutused tuleb katta asutuse töö paremal korraldamisel tekkiva kokkuhoiuga.

Veelgi rohkem kokkuhoidu. Riigiasutustel ei jää aga üle muud, kui oma rahakotirauad veelgi rohkem koomale tõmmata. Hoolimata isegi sellest, et viimastel aastatel on need niigi pingul, tuleb leida uusi kokkuhoiukohti.

Mereakadeemia ei näe võimalust, kuidas palkadelt kokku hoida, sest need on niigi maadligi. Pigem tuleb üle vaadata haldus- ja majanduskulud. Ka keskkonnateabe haldusosakonna juhi sõnul tuleb raha säästma hakata majandamiskuludelt.

Autor: Katariina Krjutshkova