Ilves pole rahul Eesti Energiaga

"Meie riigile kuuluv äriühing investeerib Lähis-Itta ja Ameerika kõrbesse, aga kellavärgi täpsusega prognoositavad tormid augustis ja jaanuaris viivad kümnetelt tuhandetelt elektri, sest õhuliinide asemel maa-alustesse kaablitesse investeerimine olevat üle jõu käivalt kallis," sõnas ta.

Samuti oli president kriitiline tee-ehituse osas. "Me teede-ehitus edeneb erinevatel põhjustel teosammul. Ajaga, mil Šveitsis rajatakse läbi graniidi 35 kilomeetrit pikk tunnel, tuleme me toime kümme kilomeetrit pika teelõiguga laudsiledal maastikul," selgitas ta.

Ilvese sõnul näitab ühiskonna küpsust ja tugevusvaru see, kuidas tullakse toime hädaolukordade ja õnnetustega, kuidas neist kosutakse ja kas ühiskond suudab pärast neid normaalselt hakkama saada.

"Mõelgem hetkeks: milline on Eesti vastupanuvõime, kui Pärnus tõuseks veetase mõne tunniga kolm meetrit? Kui väärastunud fanaatik avaks täpsustule parimate gümnaasiumilõpetajate kokkutulekul? Kui mõnes piiritaguses tuumajaamas juhtub midagi väga tõsist," tõi ta näiteid.

"Meie pealinna kord lumme mattunud, kord üle ujutatud tänavad meenutavad pigem Siberi külatanumat kui Euroopa (kultuuri)pealinna," lisas Ilves.

Tema sõnul võiks Eesti ambitsioonikamalt tulevikku vaadates juhinduda Nobeli majanduspreemia laureaadi Joseph Stieglizi viimatisest mõtteavaldusest ajalehes Financial Times, mille järgi heas finantsseisus olevad riigid peaksid nägema praeguses kaoses võimalust jõuda uuele arengutasemele.

"Me ei pea, hambad ristis, kellelegi järele ja seejärel ette jõudma ning koos sellega mingis tabelis kõrgemat kohta püüdma. Kuigi tuleb möönda, et meie tõsiseltvõetavust ja suutlikkust kiputakse väljaspool Eestit päris palju ka tabeliseisu järgi hindama, mõõtku tabel siis lähikümnendi rahvastikuprognoosi, majandusvabaduse indeksit või Ade hulka krediidireitingus," märkis Ilves.

President nimetas Eesti ees seismas kaht keskset ülesannet. Esiteks peab Eesti käituma täiskasvanud demokraatliku riigina, viisil, nagu ühele kõrgesti arenenud ja maailma parimatesse organisatsioonidesse kuuluvale ühiskonnale kohane. "See ei tähenda vanemate olijate üks-ühele kopeerimist, vaid eelkõige õppimist neilt, kes on teinud meist targemaid otsuseid. Meil tuleb täiskasvanuiks saanuna säilitada oskus õppida, tahe tehtud vigu omaks võtta ja need parandada," sõnas ta.

Teiseks tuleb eestlastel edaspidi häälestada end sellele, kuidas head mõtted teoks teha. "Nagu me ei saa enam ettekäändeks tuua õigustust, et kõigi tänaste hädade tegelikuks põhjuseks on Nõukogude võim ja 50 aastat väldanud okupatsioon, siis aitab ka põhjendustest, et kui me just nii ei tee, siis juhtub see, teine või kolmas halb. Pidevalt hirmuõhkkonnas tegutsev inimene, olgu teismeline või täiskasvanu, väsib, kaotab tasakaalu ja lõpuks tahtmise. Me vajame elementaarset stabiilsust, et tegelda valdkondadega, milleks siiani pole jagunud raha, aega või oskusi," kinnitas ta.

Ilvese vaade Eesti ühiskonnale, riigile ja presidendi rollile uue Eesti kolmandal aastakümnel asub tema kodulehel president.ee.