Kreeka ei saa hakkama

Hiljuti Kreeka parlamendi juurde loodud parlamendi eelarveekspertide komitee, mis koosneb sõltumatutest analüütikutest, teatas, et Kreeka võlakoormus on väljunud kontrolli alt ning on ebatõenäoline, et riik suudaks täita selle aasta eelarvepuudujäägi eesmärgi. Ka juunis parlamendis heakskiidu saanud täiendavad eelarvepuudujäägi kärped ei ole piisavad, et tasakaalustada juba ületatud eelarvepuudujäägi eesmärki.

Kreeka kogu selle aasta eelarvepuudujäägi eesmärk oli 16,68 miljardit eurot. Esimesel poolaastal oli eelarvedefitsiit 14,69 miljardit eurot, juuli lõpuks juba 15,5 miljardit eurot.

Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos ründas koostatud raportit, öeldes, et see on vastutustundetu.

"Kõik vastutustundlikud rahvusvahelised organisatsioonid teavad, kuidas kogutakse, kontrollitakse ja avaldatakse makromajanduslikke ja eelarveraporteid," ütles Venizelos. "Eelarveekspertide komiteel puuduvad teadmised ja kogemused oma ülesande täitmiseks."

Sügavam majanduslangus ei ole ainus põhjus. Neljapäeval rahandusministri kommentaaride järel esitas tagasiastumispalve eelarvekomitee esinaine Stella-Savva Baulfosia, kes muide oli üks nendest ekspertidest, kes tõi avalikkuse ette maailmas ennekuulmatu Kreeka statistika korralageduse ja Kreeka riigi rahaasjade varjamiseks ette võetud manipuleerimised.

Kreeka valitsusametnikud on süüdistanud troikaga kokkulepitu mittetäitmises oodatust sügavamat majanduslangust. Kreeka majanduslanguse projektsiooni kohaselt langeb majandus tänavu 3,9 protsenti. Tegelik majanduslangus on enam kui 4,5 protsenti ja võimalik, et enam kui viis protsenti. Troika inspektorid leiavad Reutersi andmetel mitteametlikult, et puudujäägi põhjused saab jagada kolmeks. Lisaks Kreeka valitsuse põhjuseks toodud oodatust hullemale majanduse olukorrale ei ole keskpikas plaanis ettenähtud meetmeid kehtestatud, nagu ette nähtud - osa meetmetega on venitatud ja osa ei ole üldse ellu viidud - ning elluviidud meetmed ei ole piisavalt efekti andnud. Lisaks ei ole Kreeka hakkama saanud ka erastamiseesmärkide täitmisega.

Septembri lõpuks pidi Kreeka erastamisest saama 1,7 miljardit eurot ja aasta lõpuks viis miljardit eurot. Kreeka kasutas kolme aasta vanust müügioptsiooni 10protsendise Hellenic Telecomi osaluse müügiks Deutsche Telekomile 400 miljoni euro eest. Ja rohkemat ei ole Kreeka olnud suuteline või tahtnud erastada. Seega septembri lõpu eesmärgist on täitmata 1,3 miljardit eurot.

Kreeka majanduse olukord on keeruline. Osalt on see tingitud ka kasinusmeetmetest, mis ilmselt läheb kirja ka troika lõppraportisse. Kas Kreeka saab osa abilaenust kätte või mitte, on teadmata, kuid isegi, kui lepingut ei ole täidetud Kreeka poolt ja abi siiski antaks, oleks seal arvatavasti üsna karm sõnastus nõuetega edasi kärpida.

Kreeka ostujuhtide (PMI) indeks näitas, et augustis langes tööstussektori aktiivsus 24. kuud järjest, kusjuures kohaliku nõudluse nõrkus sai jagu järsust eksporttellimuste kasvust. Kreeka tööandjad jätkasid koondamist. Kreeka ametlik tööpuuudus kasvas mais rekordilise 16,6 protsendini. Kreeka järsud maksutõusud näivad meeleheitlike sammudena riigi poolt ning on meeletuks koormaks väikeettevõtetele.

Väikettevõtjad kaeblevad. Kreeka tõstab restoranidele ja majutusasutustele käibemaksumäära 13 protsendilt 23 protsendile, mis peaks tuleval aastal tooma 750 miljonit eurot täiendavat maksutulu.

Kreeka hotellipidajate ja reisioperaatorite assotsiatsioon Sete nimetas maksutõusu sobimatuks, ebaõiglaseks ning see ei pidavat tooma soovitud maksutulu. Kreeka enam kui 15 000 restoranide ja toitlustusettevõtete föderatsioon kutsus liikmeid üles mitte maksma täiendavat käibemaksumäära. Kreeka kohvikud ja souvlaki müügikohad kaotasid juba niigi mullu 20-40 protsenti ärist, kuna kliendid piirasid kulutusi.

"Meie sektor surutakse nurka, kuna teatakse, et see on lüpsilehm - kreeklased ei lõpeta kohvi joomist ja turistid kohalike roogade söömist," ütles üks Ateenas asuva kohvikupidaja Stavros Argyropoulos Financial Timesile. "Kuid kohv on juba niigi kallis Euroopa üldist taset vaadates ja ma ei saa ju küsida Kreeka salati eest kümme eurot." Tema näeb lahendusena tööjõukulu vähendamist, et vältida hinnatõusu.

Kreeka abistamine võib saada ka löögi ka ilma troika otsuseta, kui Saksamaa konstitutsioonikohtus hakkab 7. septembril arutama kahte kaebust. Ei saa välistada, et konstitutsioonikohus võib teise riigi eelarve abistamist käsitleda otseselt Saksamaa suveräänsuse, see tähendab rahva fiskaalsõltumatuse kallale minekuna, mistõttu võib juhtuda, et abipaketid nõuaksid Saksamaal rahvareferendumile seadmist. Rahvahääletusel abistamise heakskiidu saamise üle ei tahaks isegi spekuleerida.