Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hämar ala: kas fondijuht võib istuda kahel toolil?
Eilne Äripäev kirjutas, et augusti konkurentsitult agaraim insaider Tallinna börsil oli Lauri Kustaa Äimä ja tema juhitav fond, luues esmapilgul olukorra, kus on eksitud nii turu seaduste kui ka hea tava vastu. Nimelt tekitas Äimä oma tehingutega kahtluse, et ta kõigepealt endale ja seejärel oma juhitavale fondile ühe ja sama firma aktsiaid ostes võis seadust rikkuda, kuna tegeles n-ö front running'uga (antud juhul olukord, kus fondijuht ostab esmalt endale aktsiaid ja seejärel üritab fondile ostes aktsia hinda tõsta). Äimä ise lükkas kõik kahtlused ümber.
Hämar ala. Fondijuhi töö- ja nn eraelu on Eestis seadusega üheselt määratlemata, tegemist on üsna hämara alaga. Äripäeva arvates väärib Äimä tegu aga sellegipoolest laitmist, seda isegi olukorras, kus seadus talle otseselt midagi ette ei heida.
Sest Äripäevale ei meeldi hämarad tsoonid ja seal tehtud tehingud. Mitte ühelgi elualal. Me oleme korduvalt juhtinud avalikkuse tähelepanu hallidele aladele ja JOKK-skeemidele nii tipp- ja munitsipaalpoliitikas kui ka mujalgi ning oleme alati soovitanud - sa ei pea mitte ainult puhas olema, sa pead puhas ka näima!
Kõike seadusega ei reguleeri. Samas on Äripäev veendunud, et absoluutselt kõike ei pea seadustega paika panema. Paljudel juhtudel ei saagi. Ja väga paljudel juhtudel piisab ka sisekorraeeskirjadest, eetikakoodeksist.
Nii on näiteks Äripäeva töötajatel keelatud aktsiate ostmine-müümine ajal, mil meil on toimetuses konkreetse ettevõtte kohta mingi oluline info, embargo kehtib kuni artikli ilmumiseni. See on ju elementaarne, see on eetikaküsimus.
Kuivõrd eetiline on aga kahel toolil istumine - kas fondijuht võib omada nn erainvesteeringuid? Või peaks ta ka oma raha vaid oma juhitavas fondis kasvatama? Sest vastasel juhul on huvide konflikt ju kerge tekkima. Võtame või eilse artikli - kas Äimä näitas üles usku fondi investeeringutesse mitte ainult sõnadega, vaid panustades ka enda isiklikku raha, või seadis isiklikku kasu taotledes oma huvid kliendi huvidest lihtsalt kõrgemale?
Seni pole see meil Eestis veel suur probleem olnud. Äripäevale meenub lähiajaloost vaid üks juhtum, kus üks Hansapanga fondijuht pidi töölt lahkuma, kuna konkureeris eraisikuna enda valitsetava fondiga, millega eiras panga sisekorraeeskirja ja eetikakoodeksit.
Kuid mida siis ette võtta? Esiteks, fondijuhid peavad Äripäeva arvates enesetsensuuri tõstma. Kehtestades kas või reegli, et enda juhitava fondi ostude ja isiklike ostude vahele jääks vähemalt päevane vahe.
Teiseks, fondijuhi isiklik tehing tuleks teha alles pärast fondi tehingut, sest kas ta pole mitte fondijuhina andnud klientidele mõista, et neile ostetakse head aktsiad esimesena?
Ühesõnaga, reeglid võiksid olla sarnased Äripäevas kehtestatule: a) fondijuhi enda aktsiatehingud on avalikud, nt ettevõtte kodulehel üleval; b) fondijuht ei osta ega müü samu aktsiaid enne fondi.
Kindlate reeglite kehtestamine toob kasu ka fondivalitsejale endale - sest kui fondijuht ikka kunstlikult enda aktsiate hindu oma klientide rahaga üles ajab, võib klientidel tekkida ju igati õigustatud küsimus - kas sellises fondis on mõtet oma raha hoida?
Autor: ÄP