Padar: finantskriis riskib paisuda poliitiliseks kriisiks

Viimasel ajal on see jäänud euroala päästefondide ja Kreeka abipaketi ümber ägenenud vaidluste varju, kuid on jätkuvalt üks tähtsamaid uuendusi selles, kuidas euroala seni toiminud on.

Ja kokkuleppega on tuline kiire - finants- ja majanduskriis kisub Euroopas juba poliitiliseks kriisiks, nentis läinud nädalal Tallinnas Euroopa Parlamendi saadik ning majandus- ja rahanduskomisjoni liige Ivari Padar.

Kõige suuremad vaidlused on käinud selle üle, kui palju sõnaõigust jätta poliitikutele, kui otsustamisel on norme rikkuvate riikide karistamine ja korralekutsumine. Euroopa Parlament on siin asunud toetama Euroopa Keskpanga positsiooni, et sanktsioonid peaksid olema võimalikult automaatsed. Nagu näitab euroala senine käekäik, ei ole eksijatel enestel huvi ennast karistada.

Miks parlament pidurdab selle seaduste paketi - sixpack/kuuspakk - vastuvõtmist? Parlamendil on oma "agad", millele on tahetud vastust saada. Ja ma usun, et järgmisel nädalal vaieldakse need vaidlused ära.

Teema, mille üle on palju arutelusid olnud, on see, kas Euroopa Komisjoni rakendatavad sanktsioonid on kohe automaatsed või nendele otsustele peab järgnema kaasotsustuse menetlus. Ma pigem arvan, et nõukogule (st liikmesriikidele) jääb see õigus, nn pööratud häälteenamuse õigus (sanktsioonidest loobumine on võimalik vaid juhul, kui enamus liikmesriike hääletab sanktsioonide vastu, mitte nende kehtestamise poolt - toim.)

Poliitikutele otsustusõiguse jätmisega on aga alati seotud riskid - nad võivad kogu olukorra hägustada, nii et sanktsioonid ei rakendugi. See mulle ei meeldi. Pigem olgu selge ja sirge seisukoht, kui et hakatakse kõiki kriteeriume "implementeerima" (rakendama - toim) poliitilise meeldivuse printsiibilt.

Sotsiaaldemokraatide jaoks on üks "aga" veel ka see, et me räägime ainult eelarvete kärbetest, aga mitte sellest, kuidas fiskaal- ja majanduspoliitika meetmetega majandust elavdada ja töökohti luua. Teisalt olen ise kategooriliselt selle vastu, et retoorikat, et eelarvedefitsiidid võiksid olla suuremad kui 3% SKTst, et elavdada majandust ja luua töökohti, kasutatakse lihtsalt poliitiliste tegematajätmiste varjamiseks.

Ei tohi oma rahvast petta kergemeelsete lubadustega. Euroopa riikide eelarved on hukas, sest poliitikud on loonud sellise illusoorse maailma oma inimestele ja praegusel juhul sellise illusoorse maailma vilju me naudimegi.

Paketti on sisse kirjutatud ka see, et statistika võltsimine on trahvitav.

Eesti parlament hakkab arutama euroala päästefondiga liitumist. Kas Te ei näe riski, et anname raha lootusetu asja jaoks - läinud nädalal võttis taas hoogu Kreeka euroalast väljaviskamise jutt. Praeguses faasis ma usun, et Eestil on mõistlik sellega ühineda ja sellele ka parlamendi enamuse heakskiit saada. Solidaarsuse vaimu tuleb hoida. Praegu on asi majanduskriisist üle minemas juba poliitiliseks kriisisks Euroopa Liidu sees ehk sisuliselt selleni, kas ja kui pikk on Euroopa Liidu tulevik. Sellises kontekstis tasuks nende ettepanekutega kaasa minna, mis on kokku lepitud. Aga alati tuleb vaadata, mida tulevik toob ja millised need tulevikukohustused võivad olla.

Kas eurotsoon võib laguneda, poolduda? Kui pool aastat tagasi valitses veel suhtumine, et poodu majas nöörist ei räägita, siis paar päeva tagasi ütles eesistuja riigi Poola peaminister, et Euroopa riskib lausa kolmeks jaguneda - eurotsooni tugevamad ja nõrgemad riigid ning riigid, mis eurosse ei kuulu. Seda riski on õhus.

Praeguses kriisihalduses soleerivad kaks riiki. Mida sellest arvate? Demokraatia on keeruline asi, aga ilma ei saa. Praegu on riigid ja parlament kuidagi kõrvale tõrjutud. Võimaluse jätmine ainult tagatoa kätte lõhub Euroopa Liidu rohkem ära. Poliitiliste otsuste puhul ei tohi teisi riike kõrvale jätta.

Mis saab edasi? Järgmine samm on arvatavasti eurovõlakirjad. See on aga võimalik ainult siis, kui riigid, kellele neid võlakirju eelkõige vaja on, ise pingutavad ja oma kodutöö ära teevad. Kui eurovõlakirjadega ainult musta auku täidetakse, siis ei ole sellest asja. Kodutöö peab olema tehtud, siis on see mõistlik.

Euroopa ühtsuse poolest oleks eurovõlakiri samuti hea samm edasi.

Mida tähendaks euroala majandusvalitsus? Kindlasti on üks osa maksupoliitika küsimused. Kuhumaani, on raske öelda. Aga teatud harmoneerimine, maksupettuste riskide mahavõtmine, parem administreerimine, ühisema baasi saamine energia maksustamisel. Kui me tahame tugevamat Euroopa Liitu edasi arendada, siis peaksid kõik need teemad olema laual.

Eesti peaks siis loovutama iseotsustusõigust. Kas oleme valmis sellega nõustuma? Ma usun, et kui ta on seda väärt, siis seda tuleb teha. Kas ta on seda väärt, näitavad arutelud. Tugev Euroopa Liit on Eesti jaoks igal juhul number üks asi.