S&P: euroala suurem kriisifond seaks reitingud ohtu

Euroala päästefondi EFSF võimalik suurendamine või võimendamine – mis rahandusvolinik Olli Rehni sõnul on järgmisena päevakorras, kui fondi uued volitused parlamentides kinnitatud saavad –, võivad alla kiskuda nii mõnegi euroala riigi reitingu, hoiatab agentuur S&P.

S&P riigireitingute grupi juht David Beers ütles agentuurile Reuters, et erinevad alternatiivid 440 miljardi euro suuruse EFSFi võimendamiseks võivad mõjutada ka liikmesriikide – sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa – reitinguid.

Ehkki praegu pole veel mingit selget lahendust kuidas seda teha, on tema sõnul ilmne, et EFSFi suurendamisel/võimendamisel on omad piirid. "Euroalal on mõistetud, et mingit odavat riskivaba lahendust EFSFi võimendamiseks enam ei ole," märkis Beers.

EFSFi võimendamine võib alla tuua ka fondi enese AAA reitingu.

Mõnede analüütikute hinnangul peaks fondi maht olema vähemalt kaks triljonit eurot, et võlakriisi leviku eest ära kaitsta euroala suuremad riigid Itaalia ja Hispaania.

"Me hakkame jõudma olukorda, kus EFSFi laadne garantiide pakkumise mudel hakkab oma võimalusi ammendama," ütles Beers.

Näiteks on Saksamaa mõista andnud, et rohkem raha riik mängu panna ei taha. Nii on vaagimisel erinevad variandid, mis kaasavad Euroopa Keskpanka või mis näevad ette euroala sügavama integratsiooni.

Keskpanga kaasamine võib küll vähendada vajadust poliitiliselt ebapopulaarseteks sissemakseteks ja vähendada survet reitingute langetamiseks, kuid samas võib ring uuesti valitsuste juurde tagasi jõuda, kui Euroopa Keskpank ise rekapitaliseerimist vajaks. Euroala sügavam integratsioon võib aga tõsta Saksamaa ja Prantsusmaa laenukulusid.

S&P usub, et euroala poliitikategijad on hakanud lõpuks aru saama, et Kreeka võlgade restruktureerimine leiab aset sügava "lõikusega". Nii saab olema rida panku, mis vajavad lisakapitali, ütles Beers.

Majanduskasvu väljavaadete osas näeb S&P kasvavat languse ohtu nii USAs kui osades Euroopa riikides. Vajalikud meetmed ei sisalda aga üksi eelarvedefitsiidi kärpeid, vaid ka reforme. "Kui valitsused ei suuda oma tähelepanu koondada pikemas perspektiivis kasvu pärssivatele teguritele, siis kärped üksi kasvu ei taga," sõnas Beers Itaalia kohta.

Hoiatus oli tal ka Saksamaa jaoks, kus paljud majanduseksperdid ülehindasid algselt majanduskasvu väljavaateid. Nüüd tuleb tunnistada, et Saksamaa käekäik sõltub otseselt riigi naabrite käekäigust.