Elu maakondades püsib ettevõtja õlgadel

Nagu mujal maailmas, kipub ka Eesti üleriiklike meediakanalite pilt olema tihti kaldu pealinnas toimuva poole. Maakondlik ettevõtete TOP Äripäevas on meeldetuletus sellest, et ka väljaspool Tallinna tegeldakse edukalt ettevõtlusega. Maakonna parimate väljaselgitamine on hea võimalus tutvustada neid, kes pole võib-olla varem ajakirjandusse sattunud, kuid on ometi tähelepanu ja kiituse välja teeninud.

Eesti 1,3 miljonist elanikust elab Tallinnas 400 000. Koos Harjumaaga, mis on sisuliselt kujunenud pealinna eeslinnaks, elab 40% Eesti inimestest riigi põhilises keskuses. Ka siin, kuhu on koondunud kõikvõimalik kapital ja võimalused, on vähe ettevõtjaid.

Väljaspool Tallinna ja selle lähiümbrust on ettevõtlikke inimesi veelgi vähem ja seda väärtuslikum neist igaüks on. Veelgi enam - mitte tänu postkontorile või kauplusele, vaid tänu ettevõtjale elu maal olemas ongi. Ettevõtjad on need, kes täidavad kohaliku omavalitsuse kassat ja annavad tööd. Saab ju tuua ajaloost kümneid näiteid, mis juhtub linnades-külades ettevõtluse kadumise tõttu. Kuidas mõne suurfirma lõpuga voolab inimestest tühjaks ka küla või linn. Järelkasvu kadumine on üks väiksemate kohtade põhiprobleemidest ja küllap hoiavad edukad ettevõtjad ära nii mõnegi noore inimese lahkumise.

Tõsi, eneseteostuse võimalused väiksemates linnades ja maakohtades tunduvad olevat piiratud ja tihti sobivad vaid teatud huvi ja profiiliga inimestele. Näiteks heites korraga pilgu kõigile 15 maakonna TOPi intervjuule, mis Äripäevas viimasel kahel nädalal ilmunud, näeme enamasti mehi, kelle selja taga palgikoormad või käimas laudade tootmine. Puidu ja selle töötlemisega seotu kõrval on TOPi edukate ettevõtete põhilised tegevusalad põllumajandus ja toiduainetööstus. Suurim nõudlus on seega oskus- ja lihttööjõu järele ja seetõttu on mõnd koju naasnud talenti maakohta meelitada paras pähkel.

Eksib aga see, kes arvab, et väljaspool keskust asuvad ettevõtjad ise oleks kuidagi kapseldunud või ajaks vaikselt oma asja. Eestile iseloomulikult läheb ka nende toodangust suur osa välisriikidesse ja nii tuleb ka küla või väikelinna ettevõtjal vallata võõrkeeli ja olla kursis mitte ainult Eestis, vaid globaalselt toimuvaga. Tulevikku ennustades ütlesidki ettevõtjad, et just välisturgudel toimuv määrab selle, millistes toonides saabub uus aasta.

Edu tagab ettenägelikkus ja paindlikkus. Kuigi maakondade edukatest osa lubab lähitulevikus teha investeeringuid nii tootmisse kui ka tööjõudu või tõsta isegi palku, siis üldiselt paistavad nad lähitulevikku vaatavat ettevaatliku pilguga. "Kui tahad rahulikult elada, tuleb valmistuda lahinguks," ütles üks neist Äripäevale. Ettevõtjate intervjuudest jäidki kõlama mõtted, et oluline on osata muutustega kohaneda, ebastabiilsete turgude olukorras tuleb vähendada võõrkapitali (laene) ja - nagu kõlab üks ekspordi põhitõdesid, et tuleb ise sihtriigis kohal käia, kehtib sama tõde ka kohalikus äris - ise tuleb kättpidi töö kallal olla.

Ettevaatlikkusele vastukaaluks märkis aga UPM-Kümmene Otepää juha Ando Jukk, et Eesti ühiskonnas on suur kartus ebaõnnestuda ja see kindlasti jahutab riskijulgust ning võimalusi rohkem teenida. Eks see, kuidas leida tasakaal riskijulguse ja riskide maandamise vahel, ongi väljakutse lähitulevikuks kõigile ettevõtjaile - olenemata sellest, kus äri aetakse.

Autor: ÄP