Viimased aastad kinnisvaras edukad

"2010. aasta oli meile üle pika aja taas uute projektide alustamise aasta. Nõudlus kvaliteetsete korterite järele ja nende pakkumise vähesus oli selgelt tunnetatav. Julgesime alustada mitme hoone ehitamist samal ajal ning tagantjärele vaadates oli see ainuõige otsus," märkis Metro Capital Managementi Eesti juht Ain Kivisaar. "2011. aasta on kulgenud alustatu lõpuni viimise tähe all ning üldise keskkonna paranemine on andnud julgust alustada veel mõnda uut projekti nii Tallinnas kui ka Riias."

Üldises plaanis pole turuseis tema sõnul aastatagusega võrreldes märkimisväärselt muutunud. Hinnad on peamiselt ehituskulude kasvu tõttu veidi kerkinud, kuid ostjate huvi on püsinud samal tasemel.

Võrreldes möödunud aastaga on Metro Capital suurendanud oma personali, kuna aktiivne arendusmaht on tunduvalt kasvanud. Eks see ilmestab ka turu üldist meelestatust ja aktiivsust. "Olulise muutusena on märgata välismaalaste üha suuremat huvi kohaliku kinnisvara vastu. Mõne projekti puhul on välismaalastest ostjaid isegi rohkem kui 50%. Usun, et see on Eesti üldise kuvandi ja makromajandusliku tugevuse resultaat."

1Partner Kinnisvaragrupi juhatuse esimees Martin Vahter tõdes, et 2011. aasta on möödunud tõusvas joones. "Aasta esimene kvartal oli küll tagasihoidlik, kuid see-eest kujunesid teine ja kolmas kvartal üsna heaks. Ilmselt oli esimese kvartali nõrkade tulemuste taga euro tulekust põhjustatud segadus. Usume, et suudame sel aastal eelmise aasta kasumit kahekordistada."

Ta lisas, et käibe- ja kasuminumbreid vaadates tundub, justkui oleks kõige hullem aeg möödas. "Ent lugedes lehti ja kuulates-vaadates, mis Euroopas toimub, võib arvata, et selle finantskriisi mõju jõuab lõpuks suuremal või vähemal määral ka meieni," avaldas Vahter arvamust.

Tulevikku vaadatakse optimismiga. Kivisaar märkis, et ta ei suuda näha põhjust, mis võiks lähiajal Eesti kinnisvaraturule tagasi tuua aastail 2008-2009 valitsenud pessimismi. "Kreeka pankrotist selleks ilmselgelt ei piisaks. Ostjatel vabu vahendeid jagub ja mõistlikke alternatiive rahapaigutuseks ei ole palju. Deposiidid sööb ära inflatsioon, kulla hind on taevas ning väärtpaberiturgude närvilisus enamikule inimestele ei sobi. Kinnisvara on praegu üks ratsionaalsemaid valikuid."

DTZ Kinnisvaraeksperdi juhatuse liige Aivar Roosik nõustus Kivisaarega, öeldes, et tulevikku vaadatakse optimismiga. "Meie võimalused on avarad ja tegelikult on ka investorite huvi Balti riikide vastu jätkuvalt olemas. Viimaste uudiste valguses seoses euroala kriisiga on üldiselt siiski lootust, et olukord järk-järgult paraneb. Kinnisvaraturg jätkab stabiilselt pisikeste sammudega taastumist. Suuri kõikumisi pole ette näha."

2010. aasta möödus DTZ Kinnisvaraeksperdile üsna edukalt. "Eriti hästi läks hindamis- ja konsultatsiooniteenusel, kuid ka vahendusteenus kasvas võrreldes 2009. aastaga märgatavalt," meenutas Roosik. "2010. aastal alustasime ettevalmistusi ettevõtte liitumiseks üleilmse võrgustikuga. Need jõudsid lõpule selle aasta aprillis, kui liitumine ametlikult fikseeriti."

TOPist jääb silma, et sajast ettevõttest enam kui pooltel on rentaablus üle 30%, osal isegi 100-300%.

Firmasid, kes tegelevad arenduse, ehitamise ja investeerimisega, tuleks vaadelda eraldi kinnisvarabüroodest, kes pakuvad konsultatsioone ja vahendusteenust. Viimaste rentaablus nii suur pole, selgitas Aivar Roosik DZT Kinnisvaraeksperdist.

"Kinnisvara puhul on tegemist traditsioonilise valdkonnaga, kus peadpööritavaid sündmusi lühikese aja jooksul tavaliselt ei toimu. Suur rentaablus on põhjendatav eelkõige varade ümberhindlusega. Viimasel aastal on kinnisvarahinnad kosunud, seetõttu ei ole kõik kasumid tekkinud rahavooliselt," rääkis Martin Vahter 1Partner Kinnisvaragrupist.

Ka Metro Capital Managementi Eesti juht Ain Kivisaar sõnas, et raamatupidamislik rentaablus pole kogu tõde. "Kinnisvarafirmasid, kes omavad aktiivseks majandamiseks märkimisväärseid ressursse omavahendina, pole kuigi palju. Valdav osa vahenditest on laenatud. Seega põhjustabki iga positiivne kasum, mis jääb laenuintressist ülespoole, olulise arvestusliku rentaabluse," ütles Kivisaar.

"Kui vaadata reaalseid kasuminumbreid ja viimastel aastatel kantud kahjumeid, siis pole rõõmustamiseks põhjust," lisas ta.