Ehituses läks kiireks

"On märgata küll turu elavnemist, iga kandi pealt annab tunda," ütles Scanweld ASi juht Indrek Küttis. "Tööjõud on muutunud taas väga defitsiitseks. See on sama probleem, mis meil oli siin mõni aasta tagasi - oskustöölisi napib," märkis ta. "Ka materjale, mida kohalik tööstus toodab, on raskem kätte saada. Ehitusseadmete ja -vahendite rendihinnad on tõusnud, tähtajad on pikemaks läinud, kui tahad midagi rohkem saada. See kõik viitab sellele, et tegevus turul on aktiivsem."

Statistikaameti andmed näitavad, et Eesti ehitusettevõtted ehitasid tänavu kolmandas kvartalis Eestis rohkem kui veerandi võrra mullusest samast ajast rohkem.

Küttise sõnul pole neil võrreldes möödunud aastaga märkimisväärset tõusu olnud. "Kuid kui rääkida masust, siis meil pole ka olulist tagasilangust olnud," tõdes ta.

Scanweldi põhitegevus on tööstus-, teenindus-, energeetika- ja elektrijaamade ehitamine.

Riigihange tööb tööd. Põltsamaa vallas asuva tee-ehitusettevõtte Moreen OÜ juhi ja omaniku Juss Maureri kogemus kinnitab samuti statistikaameti numbreid. "Meie kandis on ehitusturu elavnemist märgata, aga tänu sellele, et siia saabusid suured riigihanke objektid, kus me ka oma firmaga saime materjali müügiga osaleda," ütles ta.

Seevastu järgmisel aastal ei paista midagi roosilist. "Ühtegi suurt teedehanke objekti siinpool ei ole, kuhu saaks materjali müüa või kus saaks osaleda. Mingit optimismi järgmiseks aastaks ma küll ei näe," nentis Maurer. "Kõik oleneb sellest, kuidas vabariiki raha sisse tuleb, ja see raha ei pruugi ühtlaselt jaguneda. Seal, kus riik näeb, et on vaja infrastruktuuri arendada ja kui ettevõtjad on seal lähedal ja saavad ampsust osa, siis õnn neile."

Moreeni tulemus tuleb Maureri sõnul eeloleval aastal kindlasti kehvem kui tänavu. "Käibe langus tuleb ja käibega käib kaasas ka kasum. Aga see ei tähenda, et me pillid kotti paneksime, elame ikka edasi. Natuke kokkuhoidlikumalt, aga pole hullu!"

Lähinaabritel kasv pidurdunud. Ka Küttisele tundub, et praegu on ehitusele pidur juba peale tõmmatud. "Palju räägitakse W-tähest ja tegelikult on näha ka, et lähinaabritel, Rootsil ja Soomel on kasv pidurdunud ja see mõjutab ka meid," ütles ta.

Küttis usub, et ehitusturg edaspidi kasvab, aga väga aeglaselt. "Liiga kaua ei ole midagi ehitatud ja jäägid hakkavad otsa saama. Vähegi kõlblikud asjad on maha müüdud. Pangad on ettevaatlikud ja laenurallit oodata ei ole, aga raha neil anda ju on, kui on korralikud projektid," põhjendas ta.

Statistikaameti teatel on hooneehitusmahtude kasvu taga põhiliselt hoonete energiasäästlikkuse tõstmiseks eraldatud toetuste abil tehtavad remondi- ja rekonstrueerimistööd, kuna hoonete uusehituse osatähtsus järjest väheneb. Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 4%, see tulenes põhiliselt rajatiste ehitustöödest.

Autor: Kaisa Tahlfeld