Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suured keskpangad lõid ühisrinde

    Kolmapäevane USA, Euroopa, Šveitsi, Suurbritannia, Kanada ja Jaapani keskpanga ühisaktsioon ei ole selles osas erand, ehkki börsidel vallandus kergendusralli.
    Ikka alles lahenduseta euroala võlakriis võib kaasa tuua rängemadki tagajärjed kui investeerimispanga Lehman Brothers krahh 2007. aasta sügisel, mis ei jäänud Eestiski meretaguseks asjaks.
    Keskpankade sammu eesmärk on ennetada kriisi eskaleerumist - näiteks mõne suure panga kollapsi näol, mis uuesti laenuturud jäätaks ja finantskriisi reaalmajandusse edasi kannaks.
    Euroala võlakriisi see paraku ei lahenda, võidab vaid lisaaega.
    "Keskpankade ühisaktsioon tähendab euroala ja teiste riikide kommertspankadele senisest odavamat ligipääsu dollarilaenudele," selgitas Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Janno Luurmees. "See aitab vältida pankade likviidsusprobleeme ja lisada kindlustunnet pankadevahelisel rahaturul."
    Dollaripõud saab leevendust. Sisuliselt pikendasid keskpangad Lehmani krahhi järel esmakordselt 2007. aasta detsembris käiku lastud valuutavahetuskokkuleppeid poole aasta võrra. See tähendab, et eelkõige Euroopa pangad, kes praegu enim dollaripõua käes vaevlevad, saavad vajadusel Euroopa Keskpangast piiramatus koguses dollarilaenu fikseeritud intressimääraga, mida langetati seniselt 1%-lt 0,5%-le.
    Teise sammuna sõlmisid keskpangad ajutised kahepoolsed valuutavahetuskokkulepped, et rahastamine oleks tagatud ka teistes valuutades. Näiteks saaks USA keskpank vajadusel väljastada USA kommertspankadele Šveitsi franke või Briti naelu.
    Praegu sellist vajadust ei ole, kuid kui see tekkima peaks, on mehhanismid paigas.
    "Valmistutakse puhuks, kui 9. detsembri ELi tippkohtumine ebaõnnestub," ütles agentuurile Reuters Bostoni ülikooli pangandusõiguse keskuse juht Cornelius Hurley. "Maandumisrajale kuhjatakse kustutusvahtu."
    Keskpankadel tuli sekkuda, kuna erasektori laenuandjad eesotsas USA rahaturufondidega on oma dollarid Euroopast "välja tõmmanud". Põhjuseks kahtlused Euroopa pankade maksevõimes - pole ju teada, millise löögi võivad pangad saada raskustes euroala riikide võlakirjadest.
    Panganduskriis lööks majandust rängalt. Lisaks tuleb Euroopa pankadel kohaneda karmimate kapitalinõuetega, mis tähendab, et kuna pankadel on uut kapitali hankida keeruline, on alternatiiv varasid müüa ning piirata laenuandmist firmadele ja majapidamistele.
    "Oli oht, et võlakriisist saab panganduskriis nagu aastatel 2008-2009. See kogemus näitas, et kui kriisist saab panganduskriis, on tagajärjed majandusele rängad," kommenteeris Nordea strateeg Henrik Drusebjerg ajalehele Börsen.
    Ja mitte üksi Euroopa majandusele, vaid ka USA-le ning maailmamajandusele tervikuna, mis selgitab USA keskpanga aktiivset rolli keskpankade ühisaktsioonis. Samal päeval astus samme oma riigi majanduse toestamiseks ka Hiina keskpank.
    "Turgudel nähakse seda olulise rahvusvaheliselt koordineeritud sammuna euroala kriisi tagajärgede leevendamiseks. Selle kinnituseks tugevnesid euro ja teised valuutad dollari suhtes ning aktsiaturg reageeris samuti positiivselt," ütles Luurmees. Paraku kriisi põhjuseid see ei kõrvalda.
    "Likviidsusabi ei saa asendada seda, mida Euroopal oma probleemide lahendamiseks teha tuleb," ütles Reutersile maailma suurima võlakirjafondi PIMCO portfellihaldur Anthony Crescenzi.
    Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi andis eile vihjamisi märku, et kui poliitikud teevad oma osa, võib ka Euroopa Keskpank olla valmis kriisi lahendusse rohkem panustama.
    Uus eelarvekokkulepe euroala valitsustelt on kõige olulisem element, et usaldus hakkaks taastuma, ütles Draghi eile Euroopa Parlamendis. "Sellele võivad järgneda muud elemendid," ütles Draghi.
    "Draghi näis vihjavat keskpanga võimalikule jõulisemale sekkumisele, kui 9. detsembril kohtuvad Euroopa liidrid kohustuvad järgima rangeid eelarvedistsipliini reegleid," kommenteeris Barclays Capitali ökonomist Julian Callow agentuurile Dow Jones.
    Surve kasvab, et keskpank suurendaks oluliselt tugioste euroala võlakirjaturul või nõustuks Itaalia ja Hispaania aitamiseks IMFile või euroala päästefondile EFSF laenu andma. Lähiajal on kõige tõenäolisem, et keskpank kärbib tuleval nädalal euroala baasintressimäära ning hakkab pankadele pakkuma kahe- kuni kolmeaastase tähtajaga erakorralisi likviidsuslaene.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Mihkel Nestor: palgakasv võinuks olla suuremgi, tööturg püsib tugev Tööstuses oleks koondatud varem või hiljem
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: ürituste diplomaatia, turism ja kes usub ajatollat
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.