Suured keskpangad lõid ühisrinde

Kolmapäevane USA, Euroopa, Šveitsi, Suurbritannia, Kanada ja Jaapani keskpanga ühisaktsioon ei ole selles osas erand, ehkki börsidel vallandus kergendusralli.

Ikka alles lahenduseta euroala võlakriis võib kaasa tuua rängemadki tagajärjed kui investeerimispanga Lehman Brothers krahh 2007. aasta sügisel, mis ei jäänud Eestiski meretaguseks asjaks.

Keskpankade sammu eesmärk on ennetada kriisi eskaleerumist - näiteks mõne suure panga kollapsi näol, mis uuesti laenuturud jäätaks ja finantskriisi reaalmajandusse edasi kannaks.

Euroala võlakriisi see paraku ei lahenda, võidab vaid lisaaega.

"Keskpankade ühisaktsioon tähendab euroala ja teiste riikide kommertspankadele senisest odavamat ligipääsu dollarilaenudele," selgitas Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Janno Luurmees. "See aitab vältida pankade likviidsusprobleeme ja lisada kindlustunnet pankadevahelisel rahaturul."

Dollaripõud saab leevendust. Sisuliselt pikendasid keskpangad Lehmani krahhi järel esmakordselt 2007. aasta detsembris käiku lastud valuutavahetuskokkuleppeid poole aasta võrra. See tähendab, et eelkõige Euroopa pangad, kes praegu enim dollaripõua käes vaevlevad, saavad vajadusel Euroopa Keskpangast piiramatus koguses dollarilaenu fikseeritud intressimääraga, mida langetati seniselt 1%-lt 0,5%-le.

Teise sammuna sõlmisid keskpangad ajutised kahepoolsed valuutavahetuskokkulepped, et rahastamine oleks tagatud ka teistes valuutades. Näiteks saaks USA keskpank vajadusel väljastada USA kommertspankadele Šveitsi franke või Briti naelu.

Praegu sellist vajadust ei ole, kuid kui see tekkima peaks, on mehhanismid paigas.

"Valmistutakse puhuks, kui 9. detsembri ELi tippkohtumine ebaõnnestub," ütles agentuurile Reuters Bostoni ülikooli pangandusõiguse keskuse juht Cornelius Hurley. "Maandumisrajale kuhjatakse kustutusvahtu."

Keskpankadel tuli sekkuda, kuna erasektori laenuandjad eesotsas USA rahaturufondidega on oma dollarid Euroopast "välja tõmmanud". Põhjuseks kahtlused Euroopa pankade maksevõimes - pole ju teada, millise löögi võivad pangad saada raskustes euroala riikide võlakirjadest.

Panganduskriis lööks majandust rängalt. Lisaks tuleb Euroopa pankadel kohaneda karmimate kapitalinõuetega, mis tähendab, et kuna pankadel on uut kapitali hankida keeruline, on alternatiiv varasid müüa ning piirata laenuandmist firmadele ja majapidamistele.

"Oli oht, et võlakriisist saab panganduskriis nagu aastatel 2008-2009. See kogemus näitas, et kui kriisist saab panganduskriis, on tagajärjed majandusele rängad," kommenteeris Nordea strateeg Henrik Drusebjerg ajalehele Börsen.

Ja mitte üksi Euroopa majandusele, vaid ka USA-le ning maailmamajandusele tervikuna, mis selgitab USA keskpanga aktiivset rolli keskpankade ühisaktsioonis. Samal päeval astus samme oma riigi majanduse toestamiseks ka Hiina keskpank.

"Turgudel nähakse seda olulise rahvusvaheliselt koordineeritud sammuna euroala kriisi tagajärgede leevendamiseks. Selle kinnituseks tugevnesid euro ja teised valuutad dollari suhtes ning aktsiaturg reageeris samuti positiivselt," ütles Luurmees. Paraku kriisi põhjuseid see ei kõrvalda.

"Likviidsusabi ei saa asendada seda, mida Euroopal oma probleemide lahendamiseks teha tuleb," ütles Reutersile maailma suurima võlakirjafondi PIMCO portfellihaldur Anthony Crescenzi.

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi andis eile vihjamisi märku, et kui poliitikud teevad oma osa, võib ka Euroopa Keskpank olla valmis kriisi lahendusse rohkem panustama.

Uus eelarvekokkulepe euroala valitsustelt on kõige olulisem element, et usaldus hakkaks taastuma, ütles Draghi eile Euroopa Parlamendis. "Sellele võivad järgneda muud elemendid," ütles Draghi.

"Draghi näis vihjavat keskpanga võimalikule jõulisemale sekkumisele, kui 9. detsembril kohtuvad Euroopa liidrid kohustuvad järgima rangeid eelarvedistsipliini reegleid," kommenteeris Barclays Capitali ökonomist Julian Callow agentuurile Dow Jones.

Surve kasvab, et keskpank suurendaks oluliselt tugioste euroala võlakirjaturul või nõustuks Itaalia ja Hispaania aitamiseks IMFile või euroala päästefondile EFSF laenu andma. Lähiajal on kõige tõenäolisem, et keskpank kärbib tuleval nädalal euroala baasintressimäära ning hakkab pankadele pakkuma kahe- kuni kolmeaastase tähtajaga erakorralisi likviidsuslaene.