EASi juhatuse liikme Krõõt Kilveti kinnitusel üritavad nad vältida firmadelt toetuste tagasi küsimist. Nimekirja, kes peavad toetuse tagasi maksma, tema sõnul pole.
EAS kinnitas, et täna ei ole olemas nimekirja, ega saagi olla, ettevõtetest, kes peavad toetused tagasi maksma. "Praeguseks oleme tuvastanud formaalse kriteeriumi rikkumise kahtluse ja otsime lahendusi koostöös ettevõtjate ja ministeeriumitega," lausus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) juhatuse liige Krõõt Kilvet.
EAS on ülekontrollide käigus tuvastanud 58 riigiabi ergutava mõju puudumise kahtlusega projekti ja hetkel toimub analüüs, kas tegemist oli sisuliselt ka ergutava mõju puudumisega. "Kõik tagasinõudeotsused saavad avalikustatud. Töötame sellel nimel, et tagasinõuete arv oleks võimalikult väike. Selle lõplik selgumine võib võtta paraku mõned kuud aega," selgitas Kilvet.
Mida täpselt need ettevõtted rikkusid? Tegemist on Euroopa Komisjoni otsekohalduva määruse riigiabi ergutava mõju olemasolu defineeriva formaalse nõudega: „projekti elluviimisega seonduvad tegevused ei tohi olla alanud enne taotluse esitamist“. "Asja tuumaks on põhimõte, et kas tehti tegevusi või astuti samme, mis tõestavad, et projekt oleks ellu viidud ka ilma riigi toetuseta," märkis ta.
Tegemist on perioodil 2008-2010 tehtud investeeringutega ning EAS on kindel, et tehtud riiklikud investeeringud omasid põhimõtteliselt ergutavat mõju ja aitasid Eesti ettevõtetel majanduskriisist välja tulla.
"Töötame koos ettevõtete ja ministeeriumitega, et tõendada tehtud investeeringute ergutavat mõju. Vahekokkuvõtte teeme EASi nõukogule 30. oktoobril ja seejärel saame teavitada ka avalikkust edasistest sammudest," sõnas Kilvet.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!