Rootsis vaadatakse Soome palgakärpe debatile viltu

Soome presidendi algatus – tõmmata tagasi eelkõige juhtide palku – ei leia Rootsis ei erilist mõistmist ega toetust.

Rootsis on küll majanduskriisi ajal jõutud kokkulepetele, kus vähenenud nõudluse tingimustes on töökohtade säilitamiseks lühendatud tööaega ja langetatud palka, kuid idee üldist palgataset alla tuua, et konkurentsivõimet tõsta, toetust ei leia, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri.

Teema on Rootsis aktuaalseks teinud ka lennukompanii SAS hiljuti ametiühingutega saavutatud kokkulepe kärpida palku, et lennufirma pankroti äärelt tagasi tuua.

Soome presidendi pakutud tee on vale tee, ütles Rootsi ametiühingute katusorganisatsiooni LO läbirääkimiste sekretär Torbjörn Johansson. "Palkade langetamine on vale ravim. Poliitikute, ettevõtjate ja töötajate palkade kärpimine on devalveerimine," ütles ta. Madalamad palgad riskivad mõõna majanduses veelgi pikendada.

Rootsis peatselt algavatel palgakõnelustel nõuab LO tänavu palgatõusu 3,2%.

Rootsi tööandjate organisatsiooni Svenskt Näringsliv asedirektori Christer Agreni sõnul on see väga kõrge nõudmine, arvestades praegust olukorda Rootsi tööturul ja arvukaid koondamisi. Mis puutub eeskujusse, mida näitas Soome tööandjate keskliidu juht Jyri Häkamies langetades oma palka 5% võrra, siis selleks Agren vajadust ei näe.

Rootsi tööandjate organisatsiooni Svenskt Näringsliv endine juht Signhild Arnegard ütles, et palgad peaksid parimal juhul kujunema ettevõtte tasemele võimalikult lähedal.

"Firmal, millel hästi läheb, pole mingit mõtet palgataset langetada. Küll aga võib see ajutiselt vajalik olla raskustes ettevõtete jaoks," ütles ta. Samuti oleks see positiivne maksumaksja rahaga ülal peetavas asutuses. "Ent ettevõttes, millel läheb hästi, ei saa küll palkade kärpimine olla mingi eesmärk omaette. See laotab märja teki üle kogu majanduse."