Alarõhutest kaardistab soojalekke

“Ülerõhutestiga kaardistasime välispiirete olukorra ja tegime selgeks, et suuri murekohti õnneks ei ole,” kirjeldab Timbeco Woodhouse’i juhatuse liige Siim Leisalu Lohusalu maja konstruktsioonide ja soojustustööde kvaliteeti.  “Piltlikult võib öelda, et praegu tehtud alarõhutest ja soojuskaameraga pildistamine on täppislihvimine, mis aitab selgeks teha ka väiksed lekkekohad ja kus vaja, asja parandada,” rääkis ta.

Soojuspilt OÜ konsultant Indrek Viirpalu soovitab alarõhutesti täpselt ajastada. “Üldjuhul ongi testi mõistlik teha uue maja puhul enne fassaadi sulgemist ning siseviimistlusega alustamist, kuna vajadusel vigade parandust teha on oluliselt lihtsam ja odavam kui juba viimistletud pindu avada. Samuti enne planeeritavat soojustuse renoveerimistööd, et kaardistada hoone soojustuse nõrgad kohad, et teada, kuhu oma jõud suunata. Viimasel ajal on pärast küttehindade jätkuvat tõusu hakatud ka enne uue kodu ostu huvi tundma, milline on ostetava kodu soojustuse olukord, et vältida hilisemaid ebameeldivaid üllatusi,” nendib Indrek Viirpalu.

Nii mõnigi kord tehakse test ka paar aastat pärast hoone valmimist ehk enne garantiiaja lõppu kvaliteedi järelkontrolliks, et veenduda hoone õhupidavuses pärast maja “paikavajumist”.

 

Pane tähele

Lohusalus täpne kontroll

Lohusalu protokoll annab infot: Eramu välisukse avasse paigaldati mõõteseade, mis koosneb muudetava suurusega raamist, õhutihedast kangast, ventilaatorist ja mõõte ning juhtimisseadmetest.Katse käigus mõõdeti õhuvoolu hulka, mis oli vajalik tekitatud rõhuerinevuse hoidmiseks. Sama õhuhulk, mis läbis ventilaatorit, tuli ka läbi piirde ja pragude elamusse.Enne ja pärast lekkeõhu hulga mõõtmist mõõdeti sise-ja väliskeskkonna vaheline loomulik õhurõhkude erinevuse suurus ning sise- ja välistemperatuur. Nende alusel korrigeeriti mõõtetulemust.Külmasillad välispiirdel jäädvustati, kasutades nii termokaamerat kui ka tavafotoaparaati.Avastati paar probleemset kohta, mis kaardistati ja mida parandatakse.

 

Pane tähele

Kuidas alarõhutesti tehakse?

Rõhutest võimaldab mõõta hoonet läbivat õhuvoogu ja  sellest tulenevalt kaardistada soojuskadude kohad ning avastada hoone kõige kriitilisemad ehk hõredamad punktid.Oma olemuselt koosneb Blower Door reguleeritavast või automaatse regulatsiooniga kalibreeritud ventilaatorist, mis on asetatud moodulpaneeli või spetsiaalsesse kilega kaetud raamistikku ja paigaldatud ukseavasse. Niiviisi tekitatakse hoones kontrollitud õhuvoog.Kontrollmanomeetrid paigaldatakse operaatori lähedale, tavaliselt moodulpaneelile ning nende abil saab hoida ja jälgida hoone käitumist teatud rõhkudel. Sellist kontrollitud õhuvoogu hoones kasutataksegi võimalike lekkekohtade avastamiseks. Lekkekohtade visualiseerimiseks on hea kasutada soojuskaamerat.Testi tegemiseks suletakse hoone välisuksed ning aknad. Kõik ehituslikud avad suletakse ning veendutakse, et trappides on vesi. Need võib jätta avatuks juhul, kui mõõdistuse  eesmärk ongi kontrollida hoone käitumist just sellistes avatud tingimustes.Läbi tuleb mõelda ka see, kas testi on mõttekas kaasata mittesoojendatavad ruumid (näiteks garaaž või pööning).Kui testi ajal toimub hoone alarõhustamine, on tähtis jälgida, et kõik kütteseadmed, mis kasutavad lahtist tuld, või gaasikütteseadmed oleksid välja lülitatud.Ventilaator käivitatakse ning tekitatakse hoonesse alarõhk.Tavaliselt testitakse hooneid alarõhul -10 kuni -60 paskalit (Pa). Õhuvool hoonest ning rõhkude vahesalvestatakse. Täpsuse huvides võetakse seeria lugemeid erinevatel rõhkudel, mille keskmine arvutatakse välja lihtsa arvutiprogrammi abil.Testi tulemuseks on andmed õhuvahetuse kohta tunnis või õhuvoolu kohta ning nende andmete alusel saab anda pildi hoones asuvatest avadest ja pragudest (selgub ühtlasi probleemsete avade ja pragude üldpindala).Lekete lokaliseerimiseks suletakse alarõhustatud hoones uksed ruumide vahel ja mõõdetakse, millise ukse alt on õhuvoog kõige intensiivsem.