Lohusalu maja soojapidavust ja võimalikke õhulekke kohti kaardistatakse piinliku täpsusega: alguses tehti ülerõhutest, nüüd on käes kontrollida hoonet alarõhutesti abiga.
“Ülerõhutestiga kaardistasime välispiirete olukorra ja tegime selgeks, et suuri murekohti õnneks ei ole,” kirjeldab Timbeco Woodhouse’i juhatuse liige Siim Leisalu Lohusalu maja konstruktsioonide ja soojustustööde kvaliteeti. “Piltlikult võib öelda, et praegu tehtud alarõhutest ja soojuskaameraga pildistamine on täppislihvimine, mis aitab selgeks teha ka väiksed lekkekohad ja kus vaja, asja parandada,” rääkis ta.
Soojuspilt OÜ konsultant Indrek Viirpalu soovitab alarõhutesti täpselt ajastada. “Üldjuhul ongi testi mõistlik teha uue maja puhul enne fassaadi sulgemist ning siseviimistlusega alustamist, kuna vajadusel vigade parandust teha on oluliselt lihtsam ja odavam kui juba viimistletud pindu avada. Samuti enne planeeritavat soojustuse renoveerimistööd, et kaardistada hoone soojustuse nõrgad kohad, et teada, kuhu oma jõud suunata. Viimasel ajal on pärast küttehindade jätkuvat tõusu hakatud ka enne uue kodu ostu huvi tundma, milline on ostetava kodu soojustuse olukord, et vältida hilisemaid ebameeldivaid üllatusi,” nendib Indrek Viirpalu.
Nii mõnigi kord tehakse test ka paar aastat pärast hoone valmimist ehk enne garantiiaja lõppu kvaliteedi järelkontrolliks, et veenduda hoone õhupidavuses pärast maja “paikavajumist”.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Õige ajastus. Rõhutestiga saab kindlaks teha, kui suur on õhuleke läbi hoone piirete ning kus on lekete täpsed asukohad. Testi käigus mõõdetakse, mitu korda vahetub õhk hoones 50 Pa sise- ja välisrõhu erinevuse korral. Hoonesse tekitatakse ventilaatoriga ala- või ülerõhk ning mõõdetakse selle hoidmiseks vajalik õhuvoolu hulk.
“Sisuliselt pannakse välisukse ette raam, mis on kaetud õhutiheda kangaga. Selle sisse omakorda asetatakse ventilaator koos mõõte- ja juhtimisseadmetega. Testi käigus mõõdetakse õhuvoolu hulka, mis on vajalik teatud rõhuerinevuse hoidmiseks. Sama õhuhulk, mis läbib ventilaatorit, tuleb ka hoonesse läbi piirde ja pragude. Kui alarõhk on tekitatud, saab soojuskaameraga lekkekohad visualiseerida,” kirjeldab Viirpalu protsessi.
Lohusalu eramu puhul tehti alarõhutest koos soojuspildistamisega väga õigel ajal. Hoonel oli tuuletõke paigaldatud, liitekohad korrektselt ning kvaliteetse teibiga teibitud. Aurutõke samuti paigaldatud ning liitekohad teibitud ehk hoone oli tehtud peaaegu täiesti õhupidavaks, nagu kõik uued ehitatavad hooned olema peaksid (kehtestatud energiatõhususe miinimumnormiga).
Mõõdistamise käigus otsiti soojalekkeid hoone välistelt osadelt, tehti soojuspildistamine hoonesiseselt nii normaalrõhul kui ka kunstlikult tekitatud alarõhul -50 Pa ning tehti rõhutest ehk nn Blower-Door test.
Probleemne koht tehakse korda. “Rõhutesti saab teha aasta läbi, soojuspildistamise puhul nõuab standard, et hoone oleks küttes ning sise- ja välistemperatuuri vahel vähemalt 15kraadine erinevus,” lausub Viirpalu. “Praktikas oleme vaadelnud probleemset kohta nii 10kraadise erinevuse kui ka 35kraadise erinevuse korral, mõlemal korral on probleemsed kohad alarõhustatud olekus nähtavad, lihtsalt temperatuuride kontrast on oluliselt väiksem. Ehk siis paljude arvamus, et -20 kraadiga on testi teha kõige õigem, ei ole päris õige.”
Viirpalu kinnitusel olid alarõhutesti tulemused suures plaanis päris head, kuigi paar probleemkohta siiski leiti. “Avastasime ühe konkreetse sissepuhke. See oli seina ning põranda liitekoht, kus konstruktsioon polnud piisavalt õhupidav,” nendib Viirpalu. “Teades, millist tüüpi konstruktsiooniga on tegu, saame eeldada, kus probleem peitub. ”
Leisalu sõnutsi on probleemsed kohad juba avatud ja need tehakse korda.
“Tegime selgeks, miks ja millest ning saame asja korda teha. Nüüd saame maja julgelt valmis ehitada ning päris lõpuks lasen järelkontrollina teha veel ühe testi,” ütleb ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pane tähele
Lohusalus täpne kontroll
Lohusalu protokoll annab infot: Eramu välisukse avasse paigaldati mõõteseade, mis koosneb muudetava suurusega raamist, õhutihedast kangast, ventilaatorist ja mõõte ning juhtimisseadmetest.Katse käigus mõõdeti õhuvoolu hulka, mis oli vajalik tekitatud rõhuerinevuse hoidmiseks. Sama õhuhulk, mis läbis ventilaatorit, tuli ka läbi piirde ja pragude elamusse.Enne ja pärast lekkeõhu hulga mõõtmist mõõdeti sise-ja väliskeskkonna vaheline loomulik õhurõhkude erinevuse suurus ning sise- ja välistemperatuur. Nende alusel korrigeeriti mõõtetulemust.Külmasillad välispiirdel jäädvustati, kasutades nii termokaamerat kui ka tavafotoaparaati.Avastati paar probleemset kohta, mis kaardistati ja mida parandatakse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pane tähele
Kuidas alarõhutesti tehakse?
Rõhutest võimaldab mõõta hoonet läbivat õhuvoogu ja sellest tulenevalt kaardistada soojuskadude kohad ning avastada hoone kõige kriitilisemad ehk hõredamad punktid.Oma olemuselt koosneb Blower Door reguleeritavast või automaatse regulatsiooniga kalibreeritud ventilaatorist, mis on asetatud moodulpaneeli või spetsiaalsesse kilega kaetud raamistikku ja paigaldatud ukseavasse. Niiviisi tekitatakse hoones kontrollitud õhuvoog.Kontrollmanomeetrid paigaldatakse operaatori lähedale, tavaliselt moodulpaneelile ning nende abil saab hoida ja jälgida hoone käitumist teatud rõhkudel. Sellist kontrollitud õhuvoogu hoones kasutataksegi võimalike lekkekohtade avastamiseks. Lekkekohtade visualiseerimiseks on hea kasutada soojuskaamerat.Testi tegemiseks suletakse hoone välisuksed ning aknad. Kõik ehituslikud avad suletakse ning veendutakse, et trappides on vesi. Need võib jätta avatuks juhul, kui mõõdistuse eesmärk ongi kontrollida hoone käitumist just sellistes avatud tingimustes.Läbi tuleb mõelda ka see, kas testi on mõttekas kaasata mittesoojendatavad ruumid (näiteks garaaž või pööning).Kui testi ajal toimub hoone alarõhustamine, on tähtis jälgida, et kõik kütteseadmed, mis kasutavad lahtist tuld, või gaasikütteseadmed oleksid välja lülitatud.Ventilaator käivitatakse ning tekitatakse hoonesse alarõhk.Tavaliselt testitakse hooneid alarõhul -10 kuni -60 paskalit (Pa). Õhuvool hoonest ning rõhkude vahesalvestatakse. Täpsuse huvides võetakse seeria lugemeid erinevatel rõhkudel, mille keskmine arvutatakse välja lihtsa arvutiprogrammi abil.Testi tulemuseks on andmed õhuvahetuse kohta tunnis või õhuvoolu kohta ning nende andmete alusel saab anda pildi hoones asuvatest avadest ja pragudest (selgub ühtlasi probleemsete avade ja pragude üldpindala).Lekete lokaliseerimiseks suletakse alarõhustatud hoones uksed ruumide vahel ja mõõdetakse, millise ukse alt on õhuvoog kõige intensiivsem.