Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Indrek Kald
- 25. aprill 2013 kell 10:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Valitsus vähendab maksukoormust
Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastaiks 2014–17, mis peab vähendama maksukoormust.
Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastaiks 2014–17, mille sihiks on valitsussektori eelarve ülejäägi saavutamine ning masu ajal vähenenud reservide taastamise alustamine.Eesmärk on hoida valitsussektori eelarve järgmistel aastatel struktuurses ülejäägis, nominaalselt on kavas viia eelarve tasakaalu 2014. aastal. Riigi eelarvestrateegia järgi kasvab struktuurne ülejääk aastaks 2016 ühe protsendini SKPst, mis tähendab 0,7protsendilist nominaalset ülejääki.Alates 2015. aastast jõuab tasakaalu ka keskvalitsuse eelarve, mis võimaldab 2016. aastast kasvatada taas reserve. Valitsussektori reservid vähenevad seoses riigieelarve puudujäägi finantseerimisega ning finantseerimistehingutega 2015. aastal 6,1 protsenti SKPst. Seejärel reservide tase taas kasvab, ulatudes 2017. aasta lõpus 6,8 protsendini SKPst.Nominaalset eelarvepositsiooni mõjutavad järgmistel aastatel rahvusvaheliste heitmekvootide kulu ning kogumispensioni kompenseerimismehhanism, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.Prognoosi kohaselt suurenevad võrreldes eelmise riigi eelarvestrateegiaga riigieelarve tulud kõigil aastatel. Kasvu toovad kaasa nii paranenud majandusolukorra tõttu suurenevad maksulaekumised kui prognoositav välisvahendite laekumise maht.Nelja aasta kulude kogumaht kokku on prognoositult 33 miljardit eurot. Võrreldes eelmise perioodi riigieelarve strateegia kogumahuga on see 2,4 miljardit eurot ehk 7,9 protsenti suurem. See tähendab, et võrreldes eelmise riigi eelarvestrateegiaga suurenevad kulud 2014–16 iga aasta umbes viis protsenti.Maksukoormuse osas on valitsuse eesmärk viia see majanduslanguse eelsele tasemele, vähendades tööjõuga seotud makse. Makspoliitilistest muudatustest kahandab maksukoormust tulumaksu määra langetamine 20-le protsendile alates 2015. aastast.Selle aasta maksukoormuseks kujuneb 32,9 protsenti SKPst, koormus alaneb 2017. aastaks 31,4 protsendile. Maksukoormust vähendava mõjuga on sel aastal töötuskindlustusmakse langetamine, maksukoormust kergitavad alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusud.Perioodil 2014–17 vähendavad maksukoormust kohustusliku kogumispensioni kõrgemad riigipoolsed sissemaksed omapoolsete maksetega jätkanuile ja tulumaksu määra langetamine 20 protsendile alates 2015. aastast.Kui eelmisel aastal tõusis valitsussektori võlakoormus EFSFi garantiide ja Euroopa Investeerimispangast võetud laenu mõjul 10,1 protsendini SKPst, siis alates järgmisest aastast võlakoormus väheneb ning ulatub 2017. aastal 8,3%ni SKPst. Euroopa Liidu riikide võrdluses püsib Eesti võlakoormus madalaimana.Valitsus kiitis heaks ka Euroopa Liidu 2014–20 struktuurivahendite ettepanekud ja rahastamiskava. ELi vahendeid planeerib valitsus viie üleriigilise eesmärgi rahastamisel 3,18 miljardit eurot.Need eesmärgid on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav haridus; kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu; teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus; puhas ja mitmekesine looduskeskkond; elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused.Lisaks rahastatakse riigi haldusvõimekuse tõstmist. Konkurentsivõimelise majanduskeskkonna arendamisele on kavas suunata 755 miljonit, haridussüsteemi uuendamisele 438 miljonit, tööturu arendamisele ja sotsiaalse turvalisuse tõstmisele 553 miljonit, transpordi arendamisele 600 miljonit, puhtale ja mitmekesisele looduskeskkonnale 666 miljonit, haldusvõimekuse suurendamiseks 173 miljonit eurot.Uue eelarveperioodi investeeringute tegemisel tuleb silmas pidada, et need oleksid jätkusuutlikud ka euroraha toeta, positiivse mõjuga majandusele ja ühiskonnale ning ei tekita koormust riigieelarvele.Eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisel. Selle eesmärk on tagada nelja aasta perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Lisaks kajastatakse riigi eelarvestrateegia rahastamiskavas ELi 2014–20 vahendid, et siduda paremini ELi vahendite kasutamine Eesti strateegiliste eesmärkidega.Riigi eelarvestrateegia uuendamise aluseks on rahandusministeeriumi 2013. aasta kevadine majandusprognoos, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna valitsusliidu programm.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Olulisemad uudised
- TOP
- Merit Võigemast
- 6. mai kell 12:48
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 5. mai kell 3:00
- Suur lugu
- Polina Volkova
- 3. mai kell 3:00
- Uudised
- Martin Johannes Teder
- 29. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Marge Ugezene
- 21. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Stiine Reintam
- 24. aprill kell 3:00
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 27. aprill kell 14:00
- Saated
- Eget Velleste
- 29. aprill kell 12:07
Teadlane: kuidas päästa noored passiivsusest
Eesti noorte poliitiline ja ühiskondlik aktiivsus ning panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse jääb rahvusvaheliselt alla keskmise, kirjutab sotsioloog ja haridusteadlane Meril Ümarik.
Eesti noorte poliitiline ja ühiskondlik aktiivsus ning panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse jääb rahvusvaheliselt alla keskmise, kirjutab sotsioloog ja haridusteadlane Meril Ümarik.
Ebalus voogedastuse kasumlikkuse suhtes sundis USA indeksid külgsuunas liikuma
Ehkki Disney teatas, et on suutnud voogedastusega esimeses kvartalis kasumisse jõuda, ei ole kogu selle ärisuuna kasumlikkus sugugi veel kindel, mis oli ka üks põhjusi, miks Wall Street jäi teisipäeval hillitsetuks. Kui S&P 500 tõusis +0,13% ja Dow 30 kerkis vaid +0,08%, siis Nasdaq langes -0,1%.
Ehkki Disney teatas, et on suutnud voogedastusega esimeses kvartalis kasumisse jõuda, ei ole kogu selle ärisuuna kasumlikkus sugugi veel kindel, mis oli ka üks põhjusi, miks Wall Street jäi teisipäeval hillitsetuks. Kui S&P 500 tõusis +0,13% ja Dow 30 kerkis vaid +0,08%, siis Nasdaq langes -0,1%.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Mitmesaja ettevõtte mentor: proovige teinekord turge, mis pole Läti
Tehnopoli äriarendusjuht ja ingelinvestor Martin Goroško jagab kolme kasvunippi, kuidas ettevõtted võiksid uusi turge võtta ning kasvada.
Tehnopoli äriarendusjuht ja ingelinvestor Martin Goroško jagab kolme kasvunippi, kuidas ettevõtted võiksid uusi turge võtta ning kasvada.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Vilniuse Hero ärimaja katusele tulevad olümpia-väärilised jooksurajad
Kontori valimise üks olulisemaid kriteeriumeid on hea asukoht linna keskuses. Nii arvavad ka 68% Realco UAB kinnisvaraarendajate poolt küsitletud äriinimestest. Kontoritöötajate heaolu seisukohalt on aga olulised mugav töökoht (70%), optimaalne sisekliima (64%) ja loomulik päevavalgus (55%). Just need ja teised esmaklassilise kontoripinna kriteeriumid on võetud aluseks ka Vilniuse CBD äripiirkonda (Vilnius Central Business District) rajatava Hero ärikeskuse disainimisel.
Kontori valimise üks olulisemaid kriteeriumeid on hea asukoht linna keskuses. Nii arvavad ka 68% Realco UAB kinnisvaraarendajate poolt küsitletud äriinimestest. Kontoritöötajate heaolu seisukohalt on aga olulised mugav töökoht (70%), optimaalne sisekliima (64%) ja loomulik päevavalgus (55%). Just need ja teised esmaklassilise kontoripinna kriteeriumid on võetud aluseks ka Vilniuse CBD äripiirkonda (Vilnius Central Business District) rajatava Hero ärikeskuse disainimisel.
Raadiohommikus: börsitulemustest, kinnisvarast ja puidutööstusest
Esmaspäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis saab kuulda värskeima börsifirma Infortari tulemustest, kuid teeme juttu ka Tele2 juhiga ning räägime olukorrast puidutööstuses ja kinnisvaraturul.
Esmaspäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis saab kuulda värskeima börsifirma Infortari tulemustest, kuid teeme juttu ka Tele2 juhiga ning räägime olukorrast puidutööstuses ja kinnisvaraturul.