Helenius: Eesti Soomele järele tunneliga

Hinnanguliselt 4 miljardi euro suurust projekti võiks geopoliitilistel põhjustel vähemalt pooles mahus rahastada Euroopa Liit ning kahe riigi jagatavast summast kataks suurema osa põhjanaabrid, leidis Helenius.

Ideest on varem räägitud, kuid keegi pole seda tõsise eesmärgina ette võtnud, mis jääb investeerimispankurile senimaani arusaamatuks. “Meil on vaja tunnelit, mis ühendaks Helsingit Tallinnaga,” ütles Helenius. Tema meelest on ideega seotud suur hulk skeptitsismi.

Pant skeptiline. Heleniuse sõnul peavad eestlased, kellega ta on sel teemal vestelnud, tunneli ideed utoopiliseks. Helenius aga küsib, mida võiks selline lahendus tähendada nii Tallinnale kui ka Eestile tervikuna. Ta usub tunneli ühe mõjuna para­digma muutust, mis teeks Tallinna ja Helsingi piirkonna sarnaseks Malmö ja Kopenhageniga.

Rootsi ja Taani vahele ehitatud sild on aidanud kaasa kahe linna integreerumisele, mille tulemusena on Malmö 30 aasta taguse madalseisuga võrreldes suutnud kasvatada rahvaarvu kolmandiku võrra ning viia linnadevahelise autosõiduaja 15 minutini.

“See on üks dünaamilisemaid regioone Euroopas, võib-olla kõige dünaamilisem majanduspiirkond Skandinaavias,” ütles Helenius. Ta usub sarnast mõju ka siinselt tunnelilt.

Tallinki juht ja omanik Enn Pant ei usu tunneli vajalikkusesse.  “Ma tahaks näha majandusteadlast, kes põhjendaks, et see ennast ära tasub. Ma ei usu, et see tunnel järgmise 50 aastaga tuleb. Küll aga muutub laevaliiklus tihedamaks,” ütles ta.

Soome tööle, Eestisse ettevõtjaks. Helenius tõstab tunneli hea küljena esile tööjõu ja ettevõtluse integreerumise. Helsingis töötaks parema palga pärast rohkem eestlasi ning Soome ettevõtjad alustaksid siin tänu paremini konkureerivale ärikeskkonnale rohkem ärisid. Ohtu, et eestlased koliksid naaberriiki, Helenius ei näe, sest kiirrongiga ulatuks kahe linna vaheline reisimisaeg vaid 30 minutini.

“Ei pea olema geenius mõistmaks, et Eesti kasu oleks suurem Soome omast,” lausus Helenius. “Tunneliga saaks Eestist osa kahe miljoni inimesega metropolist, mis oleks üks rikkamaid suurlinna piirkondi Euroopas.”

Tunnelist oleks eestlastele kasu ka Helsingi lennu­jaama pääsemisel, mis on üks paremini ­Euroopaga ühendatud lennujaamu.

Heleniuse sõnul ei oleks Soome poliitikud tunneli vastu, kuid puudub ka nendepoolne tõuge, sest põhjanaabrid taipavad, et nemad poleks projektis peamised kasumisaajad. “Ma ei saa aru, miks pole Eesti poliitilised otsustajad seadnud seda (tunnelit) suureks eesmärgiks,” imestas investeerimispankur. “See võib olla ainuke võimalus tuua paradigmaatiline muutus, et Eesti jõuaks järele Soome elatustasemele,” lisas Helenius.

Rail Balticast olulisem? Heleniusele jääb arusaamatuks, kuidas kulutab Eesti raha infrastruktuurile, sealhulgas Rail Balticule. Helenius imestab, millist kasu võiks raudtee tuua Eesti jaoks, seades tugeva kahtluse alla ka Tallinna-Tartu maantee arenduse. Heleniuse ettekande lõppedes tekkis diskussioon Heleniuse ja Tallinki juhi Enn Pandi vahel, viimane suhtus Helsingi-Tallinna tunneli rajamise ideesse väga skeptiliselt. Publiku sümpaatia kaldus siiski Heleniuse poole.

 

Arutame edasi pärast Rail Balticat

Gea Otsa, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunikSoome initsiatiiv on seotud ainult Helsingiga. Soome riigil puudub selle teema vastu huvi, oleme Soome ministeeriumi kolleegidega sellest rääkinud.Ei saa täiesti välistada, et Tallinna-Helsingi tunnelit mitte kunagi ei tule. Teema väärib arutelu, aga tasuks uurida la Manche’i tunneli kohta. Kui arvestame, et Eesti ja Soome vaheline tunnel tuleks pikem ja kui palju potentsiaalseid reisijaid ja kaupa oleks meil ja Soomel võrreldes Suurbritannia ja Prantsusmaaga, siis asetuks ehk teema konteksti. Juhin tähelepanu, et see oleks maailma pikim vee­alune tunnel.Eestis on väga palju reaalseid transpordi­probleeme, mida tuleks lahendada. Meie praegune piiriülene prioriteet on Rail Balticu raudteeühendus ja kui see on kunagi valmis, võib hakata edasi arutama. Kauba ja reisijate vedu üle Soome lahe on meritsi üsna hästi kaetud ning otsene vajadus tunneli jaoks puudub. Ka Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas on öelnud, et tunnel pole realistlik ja oleks astronoomiliselt kallis.

 

Tallinna-Helsingi tunnel

50 kilomeetri pikkune merealune tunnel.Idee kohaselt ka jätk Rail Balticule.Ainult kaubaveoks mõeldud tunneli maksumuseks on hinnatud miljard, koos reisijateveoga maksaks lahendus 3–4 miljardit eurot.