Eesti IT köidab maailma

“Alates 2013. aastast võime öelda, et meie tarkvara töötab peaaegu kõigis maailma riikides. See on võimalik seetõttu, et osa meie kliente on globaalselt tegutsevad ettevõtted ja aasta-aastalt on nad meie tarkvara kõikjal oma turgudel kasutusele võtnud,” rääkis Helmese tegevjuht Jaan Pillesaar.

Ühe suurema tüki hammustas Helmes möödunud aastal, kui alustas tegevust Ameerika Ühendriikides. Sel aastal kavatseb ettevõte kliendi palvel USA turule suunatud meeskonda kahekordistada. Sinna õnnestus Helmesel pääseda, kui üks tellija sulges oma Mehhiko arenduskeskuse ning otsustas kasutada Helmese teenuseid.

“Tarkvaraturul on see võrdlemisi haruldane sündmus, et globaalne tellija lõpetab oma arenduskeskuse odavas riigis, ja hakkab teenust sisse ostma suhteliselt kallist Eestist,” selgitas Pillesaar.

Jõudsalt on ettevõte laienenud ka Venemaal, kus ligikaudu 80% kogu Venemaa turul toimuvatest kindlustusjuhtumitest töödeldakse Helmese arendatud tarkvaraga. Pillesaar teatas, et äsja hakati sealsel turul pakkuma Apple’i toodetele mõeldud rakendust, millega saab iga soovija kontrollida autode avariiajalugu. Tema hinnangul on see teenus idanaabrite juures ennustatavalt populaarne, sest sealsel turul toimub palju pettusi.

Leping globaalse tarkvarafirmaga. Praegu on Helmesel sõlmimisel leping globaalse tarkvarafirmaga Aurea, et tagada Aurea klientidele kliendituge ja müügi korraldust Põhja-Euroopa turul. Aurea arendab äriprotsesside haldamise, integratsiooni ja jälgimise tehnoloogiaid, mida kasutavad suured ettevõtted, Eestis näiteks Danske Bank ja SEB, rääkis Pillesaar.

Tema sõnul valis Aurea Helmese, lähtudes ettevõtte kogemustest integratsioonis, tehnoloogiate tundmisest ning Põhja-Euroopa kliendisuhetest. “Enamasti on distributsiooni koordineerivad keskused tootjatel suurtes riikides. Eesti ettevõttel globaalse tarkvarafirma distributsiooniõiguse saamine Põhja-Euroopale on väga haruldane sündmus ja meeskonnale suur tunnustus,” tõdes Pillesaar.

Logistikavaldkonnas jätkub koostöö telekommunikatsioonifirmaga TeliaSonera, millele on Helmes aastate jooksul välja arendanud infosüsteemi, mis võimaldab targalt planeerida ja optimeerida laokoguseid seitsmes riigis ning hallata kogu tarneahelat tootjate ja lõppklientide vahel. Valminud on ka süsteem, mille abil saab TeliaSonera täpselt jälgida ja juhtida läbirääkimisi tarnijatega.

“2012. aastal tegime TeliaSonera projektide käigus inetgratsioonitöid näiteks ka Apple’i ja Samsungiga. Need on tõeliselt huvitavad projektid, mis pakuvad spetsialistidele põnevaid väljakutseid,” kirjeldas Pillesaar. Ta lisas, et uuel aastal planeerib TeliaSonera koos Helmesega uusi piiriüleseid logistikaprojekte.

Suuri ekspordiplaane on teistelgi Eesti IT-firmadel. Net Group OÜ kavatseb järgmisel aastal kasvatada ekspordi osakaalu 20%-lt 25%-le. “Meil on tegelikult kaks plaani. Üks on stabiilne kasv ja siis on meil pakkumisel ka paar sellist projekti, mille realiseerumisel on projekti maht suurem kui Net Groupi praegune aastakäive. Selles mõttes on põnev aeg praegu,” rääkis ettevõtte tegevdirektor Priit Kongo. Uute projektide tagamaid ta ei olnud veel nõus avama, kuid märkis, et esimesed kliendid on välisturgudel olemas.

Net Groupi praegused peamised eksporditurud on Soome, Rootsi, Taani ja Omaan. Kongo sõnul võib läbimurre tulla Ukrainas ja Venemaal. Samas märkis ta, et uutele turgudele väga aktiivselt ei püüelda, vaid keskendutakse olemasolevatele.

“Me oleme uurinud Aafrika turge, ka seal on potentsiaal, aga et asjad liiguks, tuleb tegelikult otsustada, millele sa panustad. Oleme panustanud turgudele, kus meil on jalg maas ja esimesed projektid tehtud.”

Probleemne Soome. Affecto Estonia OÜ juht Andrus Altrov rääkis, et ekspordimüük jätkub laiemas plaanis samamoodi. Äraootaval seisukohal ollakse vaid Soome suhtes, kus ei lähe praegu väga hästi. “Kui vaadata seda, mis Soome turul toimub, siis positiivne stsenaarium on säilitada seal tänane eksporditase, kuid pigem võib eksport soome suunas veidi kahaneda. Võib-olla Norrast ja Rootsist tuleb uusi võimalusi peale,” leidis Altrov.

Kongo oli Soome osas positiivsemalt meelestatud. Ta märkis, et raske aeg põhjanaabrite juures teeb Eesti IT seal konkurentsivõimelisemaks. “Mina näen seda väga hea võimalusena nüüd, kui Soome enda rahvuslik IT ei ole niivõrd oluline, kuivõrd nad peavad raha kokku hoidma.”

 

Tulu kasv tuleb praegustelt turgudelt

Priit Alamäe, Nortal ASi tegevjuhtNortalil on klassikalises mõttes neli koduturgu: Soome, Eesti, Leedu ja Omaan, kuid lisaks teeme projekte veel teistes Skandinaavia riikides, Venemaal ning mõnes Aafrika riigis. Järgmisel aastal plaanib Nortal Eestist väljaspool teenitavat käivet kasvatada ligikaudu 30%. Kasv on orgaaniline – olemasolevatele klientidele uute projektide tegemise ja uute kliendivõitude näol. Suurt geograafilist ekspansiooni 2014. aastal plaanis ei ole, tulude kasv tuleb peamiselt praegustelt turgudelt.