Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui PR-nõustaksin oravaid...
Täna nädal tagasi käis Siim Kallas kunagise Eesti Panga presidendina andmas ütlusi riigikogus moodustatud VEB Fondi uurimiskomisjoni ees. Olgem ausad, VEB Fondi teemal polnud Kallasel midagi huvitavat ega uut öelda. Ja vaevalt sealt Kallasega seoses midagi uut ja huvitavat enam tulebki.
Mis aga tekitas taas kord tahtmise anda nõu Reformierakonna PR-inimestele, oli Kallase suhtumine R-Hoolduse teemal esitatud küsimustesse. See teema ei sumbu niisama ja kui Kallas tahab kandideerida presidendiks (ja ta tahab), siis tuleb sellega midagi ette võtta. Praegu üritavad oravad endiselt mängida sellele, et 1999. aasta riigikogu valimiste jaoks anonüümseid annetusi kogunud R-Hooldus on ajalooline relikt, sel ajal oli anonüümsete annetuste vastuvõtmine väga tavaline kõigil erakondadel jne. Just sama juttu ajas ka Kallas eelmisel reedel pressikonverentsil. Lisades R-Hoolduse küsimustejada lõppu sisendusjõuliselt: mingit täiendavat infot ei tule!
Kallas pole sugugi rumal mees. Küllap ta teab, et targem oleks enne presidendivalimisi see knopka taburetilt eemaldada. Näiteks siiski veenda paari lugupeetud ettevõtjat annetajate hulgast, kellega koos teha üks patukahetsuslik avaldus, et näete, meie olime tõepoolest need, kes andsid sinna raha, tahtsime toetada parempoolset maailmavaadet ja ettevõtjasõbralikku majanduspoliitikat, aga soovisime hoiduda üleliigsest tähelepanust.
Muidugi pole enamik ajakirjanikest samuti päris rumalad ja kindlasti kritiseeritaks ka seda käiku. Räägitaks manipuleerimisest ja otsitud vabandustest ning sellest, et kõiki hõlma alt raha andnud ettevõtjaid, ka neid, kellel näiteks välismaist või lausa idamaist päritolu nimi, ju ei avalikustata. Ma ei usu, et Reform seda viimast teeks.
Aga õhu musta raha pallist, mis erakonna kohal hõljub, laseks sedasorti samm ikkagi välja. Poliitikud alahindavad ausa ülestunnistuse jõudu. Selja sirgu löömine ja oma vigade tunnistamine mõjub pigem hästi tunnistaja mainele. Ja muidugi peaksid sellise ülestunnistusega esinema erakonna liidrid, mitte mingid poisikesed, kelle puhul jääb alati kahtlus, et väikesed võllas ja suured tõllas.
Kallas pole tegelikult üldse halb kandidaat presidendi kohale. Vaevalt tahavad aga nii tema ise kui ka Reformierakonna funktsionäärid, et iga pressikonverents presidendivalimiste kampaania ajal muutuks ragistamiseks R-Hoolduse teemal.
Üha enam kahtlusi. Usun, et avalikkus mõistaks sellist ülestunnistust palju paremini kui praegust arrogantset plõksimist, et me ei saa anonüümseid annetajaid avalikustada. Lisaks solvavale üleolevusele tekitab see aina suuremaid küsimusi ja kahtlusi. No mis jube kamp see siis ikkagi oli, kellelt raha vastu võeti, ja mis vastikute teenete eest seda saadi? Selmet tavaliste Eesti inimeste fantaasiat toita, võiks rääkida neist aegadest nii ausalt kui võimalik. Ja mitte midagi hullu ei juhtuks.