Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Moodne peatoimetaja peab olema müügimees ja ärijuht
Juba nädalapäevad on avalikkuse jututeema number üks kirjanik Kaur Kenderi asumine kultuurilehe Sirp peatoimetajaks. Tuline mõttevahetus on viinud selleni, et Kenderit ja Sirpi teab nüüdseks mitu korda rohkem inimesi kui veel nädalapäevad tagasi. Suurepärane kampaania, ütlevad turundustegelased.
Kahjuks on Kender jätnud varju kahe teise olulise mehe ametisseastumise. Eesti Ekspress andis esmaspäeval teada, et lehe uueks peatoimetajaks saab Allar Tankler ning Postimehes asus uue juhina sel nädalal ametisse Mart Luik.
Luiged. Mart Luige ametinimetus on küll vanamoodne “vastutav väljaandja”, saksa keeles Herausgeber, kuid mees on end ise määratlenud ajakirjandusliku sisu eest vastutajana. Postimehe suurkonkurendi, nädalalehe Eesti Ekspressi impressumist leiab samuti vastutava väljaandaja, kelle nimi on ka Luik, kuid mitte enam Mart Luik, vaid Hans H. Luik, Ekspress Grupi suuromanik. Tema aga ei juhi toimetuse tööd juba paarkümmend aastat. Kahtlustan, et Mart Luigele vastutava väljaandja ametinimetust pakkudes soovisidki Eesti Meedia omanikud oma konkurendile sõbraliku ninanipsu anda. Samas on Postimehes peatoimetajana ametis Merit Kopli. Lugejale pole veel selgelt mõista antud, kuidas Mart ja Merit rolle jagavad ning kas mingi roll on veel ka teisel Mardil – Mart Kadastikul, kes on Eesti Meedia omanike eestkõneleja. Igatahes oleks üldsusel pilt selgem, kui kaks juhtivat meediagruppi oma nimedes ja ametinimetustes arusaadavalt kokku lepiksid.
Klassikaline peatoimetaja (või ka Herausgeber) oli aastakümneid tagasi karismaatiline kaalukas mees 50. eluaastates. Tema pintsak oli enamasti hooletult toolileenil, valgel särgil olid käised üles keeratud, töölaual oli püsti nael, mille otsa torgati krõbeda vandesõna saatel ajalehte sobimatud lood. Peatoimetaja oli sina peal juhtivate poliitikute ja äritegelastega. Lugejad tundsid ta tänaval juba eemalt ära ja kergitasid kübarat. Mehe peale ei hakanud ei meediamogulist omaniku ega peaministri hammas. Tema määrata oli võitja valimistel ja suurte äritehingute saatus. Kui aga jutt läks tellijate, reklaamiklientide või äritulemuste peale, pani see peatoimetaja haigutama.
Ta võis olla võimatu iseloomuga äris halvasti orienteeruv tüüp, kuid tundis hästi sõnavabaduse sisu ja väärtust. Aktsionäridele olid sellised mehed tihtipeale pinnuks silmas, ent päeva lõpuks tõid just jõulised peatoimetajad meediamogulitele hiigelkasumid.
Tänapäeval annavad meediafirmades tooni libekeelsed turundajad, reklaamidirektorid, finantsjuhid, peadirektorid, veebiarendajad, reklaamimüüjad, nõukogud ja juhatused, kodu- ja välismaised omanikud. Peatoimetaja on koos ajakirjanikega tõrjutud kuhugi toimetuse nurka. Temast tehakse veidi juttu, kui ta ametisse asub, ja teist korda siis, kui ta sule sappa saab.
Postimehe ja Ekspressi pikaajalise lugejana soovin mõlemas uues juhis näha nimelt heas mõttes vana kooli meediajuhti, kes püsib ametis kaua. Nad võiksid olla avalikkusele nähtavad, isikupärase vaatega võimsad liidrid, kelle meeskonnas oleks uhke töötada igal ajakirjanikul. Ootan mõlemalt väljaandelt lugejat raputavaid lugusid, mis teevad ühiskonda paremaks. Neil peaks olema selgroogu seista vastu nii reklaamiklientide survele kui ka omanike kapriisidele.
Isiksuse roll. Alatiseks on möödas ajad, kus peatoimetaja võis mitte tegeleda tellijate arvuga või olla ükskõikne kasumi-kahjumi suhtes. Moodne peatoimetaja peab olema tugev müügimees ja ärijuht, orienteeruma vabalt online-meedia keerukates mudelites. Peatoimetajalt oodatakse sõnavabaduse, ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse põhitõdede järgimist. Oleme näinud nii Eestis kui ka mujal maailmas, et meediafirmade aktsionärid ei oska peatoimetaja rolli vääriliselt hinnata. Peatoimetajas ei nähta mitte isiksust, vaid käsutäitjat kellegi kolmanda tõekspidamiste maksmapanemisel. Omanikud kipuvad vahel unustama, et meediaväljaande majandusliku edu alus on sõnavabadus ja meediaeetika kompromissitu järgimine, mitte reklaamikliendile mee moka peale määrimine või kellegi kolmanda huvide kaitsmine leheveergudel. Meediaväljaanne saab olla majanduslikult edukas ainult siis, kui teeb panuse headele ajakirjanikele ja jõulisele peatoimetajale.
Juba ülehomme võime osta Sirbi ja näha, millega on peatoimetajana hakkama saanud Kaur Kender. Mina seda ei tee, ma ei loe Sirpi juba 20 aastat. Minu vaimne tase lihtsalt ei küüni kultuurileheni. Küll aga ootan põnevuse ja lootusega, mida hakkavad mulle pakkuma Ekspress ja Postimees.