Ettevaatust hoiustajad – negatiivsete intresside oht!

Euroopa Keskpangas levivad ideed, mille kohaselt võidakse tahta rahale, mida pangad keskpangas hoiustavad, praeguse nullintressi asemel –0,1% intressimäär kehtestada. Seega peaksid pangad maksma keskpangale peale privileegi eest hoiustada raha. Eestiski on pangad hoiuseintressimäärasid juba enne alla tõmmanud, kui keskpank hakkas pankade hoiuseid tasuta võtma.

Kui hoiuseintressid negatiivseks muutuvad, on ülim aeg mõelda, et raha koht ei pea olema ilmtingimata pangas ning euroalal (Eestis). Õnneks on investeerimiseks lahti ka teised piirkonnad ning säästmisvõimalused ei piirdu vaid hoiustega, kuigi nende riskiprofiil võib oluliselt erineda.

Eestis nõuab seadus intresse. Üleeile levisid turgudel kuulujutud, mille Bloomberg üles korjas,  et Euroopa Keskpank võib langetada pankade hoiuste intressimäära –0,1% peale. See tähendaks, et niigi end rahaturul finantseerivad kõrge finantsvõimendusega Euroopa pangad võivad püüda kehtestada vähemalt teistele pankadele, pensionifondidele ja kindlustusseltsidele negatiivsed hoiuste intressimäärad. Võimalik, et tavakliente sellest säästetaks. Kui Euroopa pangad ei hakka suurtelt hoiustajatelt hoiustamise eest tasu võtma, siis kahaneb nende kasumiteenimise võime. Kui tasu võetaks, võib karta, et institutsionaalne välisraha, mis on viimasel ajal euroalale tulnud, pageb siit.

“Loomulikult mõjutab EKP negatiivne üleööhoiuse määr panga majandustulemusi, kuid otseselt jaekliendi hoiustele seda edasi kanda ei saa,” ütles Mart Siilivask Swedbankist. “Eesti võlaõigusseadus nõuab meil intresside maksmist, mistõttu tuleb negatiivne intress välistada.”

“Me keeldume kommentaarist,” ütles Euroopa Keskpanga pressiesindaja Reutersile, kui nad pärisid negatiivsete hoiusteintresside teema kohta, kuna Bloomberg viitas kahele anonüümseks soovida jäänud inimesele keskpanga seest.

Muutusteks valmis. Üks keskpanga ametnik rääkis Reutersile, et euroala riikide keskpangad ja kommertspangad on oma sisemisi süsteeme muutnud, mis võimaldavad negatiivsed hoiuseintressimäärad kehtestada.

Citibanki strateegid kirjutasid, et negatiivsed hoiuste intressimäärad kiirendaksid euroala pankade finantsvõimenduse mahavõtmist enne stressiteste. See aga tähendab vähem laene, millest majandus sõltub. Võimenduse mahavõtt mõjutab majandust lühiajaliselt negatiivselt.

“Negatiivsed intressimäärad süvendavad krediidikitsikust ja lisavad valuutaliidus deflatsiooniriski,” vahendas Iiri RTE News. “See vähendab investorite usaldust euroala finantsinstitutsioonide vastu ja rõhutab nende suhtelist sektorist kehvemat tootlust.”

Deflatsioonioht. Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi ütles kuu alguses, et keskpank on tehniliselt negatiivseteks intressimääradeks valmis, kui majandus seda vajab. Ta ütles seda, kui keskpank langetas laenuintressimäära rekordmadalale 0,25 protsendile, kuid jättis pankade hoiustamisvõimaluse intressimäära 0 protsendile.

Hoiuseintressimäärade kärpimine alla nulli viiks Euroopa Keskpanga tundmatutesse vetesse ja koormaks pankade raha hoidmist keskpangas.

Loodetakse, et see võib luua pankadele initsiatiivi laenata üksteisele raha, et vältida raha üleöö parkimist Euroopa Keskpanka, kuid laenude andmine eeldab nõudlust. Kui pangad võtavad finantsvõimendust maha, ei ole neil enam senises mahus laenuraha tarvis. Ka majanduse laenunõudlus oleks abiks, et pangad hakkaksid hoiustatavat raha välja laenama. Kui aga euroala majandus deflatsiooni liigub, siis deflatsioonilises keskkonnas väheneb laenunõudlus ja pankade soov laenu anda.

Samas on hoiuste intressimäära negatiivseks viimisele oodata Saksamaa jõulist vastuseisu. Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann on korduvalt rahapoliitika edasise lõdvendamise eest hoiatanud. Keskpank ei saa asendada struktuurseid reforme, mida poliitikud ei soovi teha.

 

Jaeklientidele negatiivset intressi ei tule

Peeter Luikmel, Eesti Panga ökonomistIgal keskpangal on tõesti võimalus kehtestada negatiivne deposiidiintress nendele hoiustele, mida kommertspangad keskpangas hoiavad.See võib kommertspankade keskpanka “pargitud” vahendeid suuremas mahus rahaturule suunata ning seeläbi laenupakkumist elavdada. Negatiivset keskpanga deposiidiintressi rakendanud riikide kogemus viitab selgelt, et kommertspankade võimalus negatiivset keskpanga hoiuseintressi oma jaehoiustele edasi kanda on praktiliselt välistatud, sest selle tulemuseks oleks hoiuste väljanõudmine.