Puhkepäev. Muusikakuld Viini klassikutelt

Wolfgang Amadeus Mozart ja Joseph Haydn olid esimesed suured sümfooniameistrid ning varaseimad heliloojad, kelle teosed selles žanris kõlavad regulaarselt kontserdisaalides.

Viini klassikalise koolkonna rajajat Joseph Haydnit on tituleeritud õigusega “sümfoonia isaks”.

Tema 104 sümfooniat said eeskujuks nii Viini klassikalisele koolkonnale kui ka romantismiaja heliloojatele. Umbes viiekümneaastase perioodi vältel läbis sümfooniažanr tema loomingus tohutu arengutee, tipnedes 12 “Londoni sümfooniaga”.

Kontserdil kõlav Sümfoonia nr 94 G-duur on “Londoni-sümfooniate” sarjas teine, mille Haydn kirjutas 1791. aastal.

“Sümfoonia isa”  rikas looming. Suur osa Haydni sümfooniatest on saanud mõne väga iseloomuliku kujundi või erilise muusikalise sündmuse järgi tunnusnime. Nii on lood ka 94. sümfooniaga, mis on saanud tuntuks kui “Üllatussümfoonia” teose teise osa järgi, milles kena ja vaikse, peaaegu et uinutava meloodia katkestab äkiline fortissimo-akord kogu orkestrilt. Muusika jätkub seejärel taas piano’s, nagu poleks midagi juhtunud.

Haydnilt on kontserdil kavas ka trompetirepertuaari favoriit ja ilmselt tema populaarseim instrumentaalkontsert – Trompetikontsert Es-duur.

Teos valmis 1796. aastal Viini õukonnaorkestri trompetimängija Anton Weidingeri tellimusel, demonstreerimaks tema leiutatud uut tüüpi klappidega trompeti unikaalseid kromaatilisi mängu­võimalusi. Teose ettekandel on solist ERSO esitrompetist Indrek Vau.

Mozarti nõudlik helikeel. Mozarti sümfooniate täpne arv pole teada. Köcheli kataloog annab neile numbrid 1–41.

Väljaspool nimetatuid kuulub Mozarti loomingusse veel ligi 20 sümfooniat, nende hulgas ka kontserdi avateosena kõlav Sümfoonia nr 47 D-duur, mille Mozart kirjutas arvatavasti 1770. aastal Roomas. Kavas on ka paar aastat varem Viini-reisil sündinud Sümfoonia nr 7. Mozart oli hinnatud ka ooperikomponistina. Tema kaksikarmastus teatraalsuse ja virtuoossuse vastu leiab ühenduse kontsertaariates.

Sel kontserdil saab kuulata kahte aariat sopran Kädy Plaasi soleerimisel. “Mozarti laulmine on suur väljakutse tehnilises plaanis. Kui oled Mozartis hea, siis võib loota, et pead ka teistes žanrites vastu,” ütles Kädy Plaas.

11-aastase Mozarti kirjutatud Licenza “A Berenice … Sol nascente”on loodud peapiiskop Sigismund von Schrattenbachi sünnipäevaks ja kiidab peapiiskopi voorusi.

Kontsertaaria “Voi avete un cor fedele” kirjutas Mozart oma heale sõbrale Catarina Ristorinile, kes oli koloratuursete võimetega lüüriline sopran.

 

“Kuldne klaasika”

29.11 kl 19 Estonia kontserdisaal30.11 kl 19 Pärnu kontserdimajaPiletid: 11–15 eurotwww.concert.ee