Kaisa Gabral • 29. november 2013 kell 9:32

Eestis käib kaevikusõda

Lisaks tihedale konkurentsile on Skanska üheks lahkumise põhjuseks Lemminkäinen Eesti juhi Sven Pertensi hinnangul ka see, et riik ja ettevõtjad ei ole Eesti riigis partnerid ning riik töötab ettevõtjatele vastu.

„Riik ja selles riigis tegutsevad eraettevõtjad peaksid ajama sama asja, mitte kumbki oma asja. Pigem tuleks pidada dialoogi, mitte kaevikusõda. Mitte käsitlema partnerit kui vaenlast,“ kommenteeris Pertens põhjuseid, miks Skanska otsustas Eestist lahkuda ja mis on Eesti ehitusturu peamised probleemid.

Skanska teatas, et lõpetab järgmise aasta lõpuks Eestis tegevuse ning võõrandab või sulgeb siinsed üksused.

Küsimustele vastab Sven Pertens:

Kas see uudis tuli teile üllatusena või olite sellest juba varem teadlik?Ei olnud varem teadlik, uudis tuli mullegi üllatusena.

Mida see Eestis ehitusturul muudab?Arvan, et lühiperspektiivis ei muuda see midagi, arvestatav ettevõte on turult lahkunud. Eks turul on neid ettevõtteid piisavalt, sellele viitab ka Skanska ise oma lahkumise põhjendustes. Kuid üleüldiselt on see murettekitav signaal. Rahvusvaheline suurkontsern leiab, et Eestis on ehituses ettevõtluskliima selline, et siin ei tasu enam edasi toimetada. Nende põhjendus, et puudus positiivne perspektiiv ja mahud on väikese ja kõikuvad – see samas ongi meie turu eripära. Selles osas saaks riiklikult midagi ette võtta, aga küsimus on selles, et kas peaks ja mis ulatuses.Teine ohtlik signaal on see, et keskkond on ehitusturul muutunud väga tellijakeskseks, hankijakeskseks, riskid on jäetud ettevõtjale, ka vastutus ja kohustus ning maksetähtajad on pikad. Probleeme on palju, selleks, et Eestis tegutseda, peab seda tegema vastuvoolu ujudes. Kui silmas pidada Eesti ettevõtluskeskkonda ja majandust tervikuna, siis see pole signaalina üldse positiivne.

Mida me saaksite ette võtta, et Skanska signaal ei võimenduks ja et Eestis asi paraneks?Tuleb parandada riigi ja ettevõtjate dialoogi, see on majanduse küsimus laiemalt. See peaks olema ka riigi asi, et Eestis oleks piisavalt kompetentseid ehitusettevõtjaid ja ka muid ettevõtjaid. See on kinni riigi otsustes, mis puudutavad seadusemuudatusi ja maksumuudatusi, millel on sageli ka tagasiulatuv mõju ettevõtte tegevusele - neid ei peaks jätma ehitusettevõtjate ja teiste ettevõtjate riskiks. See puudutab ka maavarade ressursimuutuseid ja erimärgistusega kütuse maksu ja aktsiise. Riigi seisukoht on olnud siiani selline, et nemad teevad otsuseid, mida ettevõtjatele varem ette ei öelda ja kui see ettevõtjaid kahjustab, on see ettevõtja enda asi ja pole midagi parata.Samuti oleks oluline sisulise otsustamise puhul tulla juriidiliselt tasandilt rohkem spetsialistide tasandile. Hetkel ei julge ametnikud otsuseid vastu võtta, sest nende tegevust kontrollitakse ja seaduserikkumisi leitakse ka selle koha pealt, kus seda tegelikult ei ole. Ametnikel on karistuse kartuses lihtsam oma tööd mitte teha ja otsuseid mitte vastu võtta. Meie taustsüsteem on muutunud hästi juriidiliseks ja bürokraatlikuks.

Kas Skanska lahkumine ka teie ettevõtet kuidagi mõjutab?Ei mõjuta, see on pigem üldisem asi. Ühe ettevõtte lahkumine pole nii suure kaaluga. Rahvusvahelise kontserni võimalused innovatsiooniks ja kõik see – seda võib lugeda väga kahetsusväärseks!

Skanska on suur ettevõte ja seal töötab palju inimesi. Kas usute, et nad kõik leiavad Eestis tööd?Ma arvan, et Skanskas on piisavalt kompetentseid töötajaid ja häid spetsialiste, kes leiavad tööd ka Eesti turul, mõned lähevad võib-olla ka välismaale. Kuid Eestis kompetentse tööjõu ülejääki hetkel ei ole, ehitusturu mahud pole sealmaal. Kui on hea spetsialist, siis usun, et Eestis tööd ta leiab.

Mis oleks põhisõnum riigile?Põhisõnum võikski olla, et riik ja selles riigis tegutsevad eraettevõtjad peaksid ajama sama asja, mitte kumbki oma asja. Pigem tuleks pidada dialoogi, mitte kaevikusõda.

Hetkel kuum