• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Olympic maksis pea 400 000 eurot valurahaks

    Kasiinofirma Olympic Entertainment Group kaotas riigikohtus üürilepinguvaidluse Toonart Rääski ettevõttele Balti Teenused OÜ ning peab Rääski firmale maksma 385 872 eurot trahviraha.

    Pärast buumiaegset võidujooksu, kui pangad hakkasid pitsitama ja turg kukkuma, üritasid paljud ettevõtted kulusid koomale tõmmata. Ka Olympic Entertainment Group (OEG) sulges  osa kasiinosid. Üks ootamatult tegevuse lõpetanud filiaale oli Rakvere Põhjakeskuse kasiino, kust Olympic kiirelt lahkuda soovis.
    Vaidlus algas neli aastat tagasi. Põhjakeskuse üks omanikke Toonart Rääsk kaebas aga kasiinoettevõtte tähtajalise lepingu rikkumise pärast kohtusse ja väljus 2009. aastal alanud vaidlusest tänavu ligi 400 000eurose valurahaga.
    “Meil oli lihtne, meil oli üks arvamus ja neil teine. Meie rõõmuks ja südamerahuks ütlesid nii ringkonnakohus kui ka riigikohus, et seekord oli meil õigus,” vastas Rääsk küsimusele, kuidas neil õnnestus kohtuvaidluses seljatada selline hiid nagu OEG.
    “Eks kõik me ju arvame, et meie oleme kõige ­õigemad ja meie asi ongi see kõige õigem. Aga tavaliselt on nii, et kui asi on väga selge, siis vaidlust ei tulegi,” rääkis Rääsk ja lisas, et tegemist on tegelikult juba väga vana vaidlusega.
    Ta usub, et Olympic on valuraha juba üle kandnud. “Ma täpselt ei tea, aga mingit makseraskust neil kindlasti ei ole,” lisas Rääsk naerdes.
    Lepingus jõujooned paigas. Kui OEG oleks praegu Rakvere Põhjakeskuse rentnik, siis Rääski hinnangul nad lepingut enam üles öelda ei tahaks – kuid too aeg oli selline, et Olympic otsustas kasiinosid koomale tõmmata. “Selle lepingu lõpetamisega ei tahtnud nad meile midagi halba, nad panid Baltimaades kümneid kasiinosid kinni. See oli selline hetk. Iga kinnipaneku kahjud üritati viia miinimumi ja igaüks üritas kehtivat lepingut enda vaatevinklist tõlgendada,” rääkis Rääsk.
    Tema sõnul tasub lepingud alati väga täpselt üle vaadata, sest tavaliselt paneb jõujooned paika see, kellel on lepingu vastu väiksem huvi. “Nemad tahtsid kangesti ise meile tulla, mitte meie ei tahtnud neid. Eks see leping oligi tehtud neile piisavalt siduv,” lisas Rääsk.
    Olympic Entertainment Groupi suuromanikku Armin Karu ei õnnestunud Äripäeval kommentaariks telefonitsi tabada, kuid ettevõtte tegevjuhi Madis Jäägeri sõnul oli tegemist rendilepingu lõpetamisega seotud vaidlusega, mille juured ulatusid majandussurutise perioodi. “Ehk aega, mil OEG tegi rea kiireid, kohati valusaid, aga pikas plaanis ­ainuvõimalikke otsuseid, mis aitasid muuta lühikese perioodi jooksul meie tegevuse oluliselt efektiivsemaks,” märkis Jääger.
    Kuna tegemist oli kontserni tegevuse laiema optimeerimiskavaga, siis lõpetati samal ajal ka teisi sarnaseid lepinguid. “Jõudsime läbirääkimiste käigus osapooli rahuldanud lahendusteni. Kõnealuses kaasuses on lõpliku otsuse teinud riigikohus ja me oleme sellest tulenevalt oma kohustused ka täitnud,” lisas Jääger.
    Soraineni vandeadvokaadi Urmas Volensi sõnul muutusid pärast buumi rendilepingute lõpetamise vaidlused märksa sagedasemaks. “Neist vaidlustest väga paljud kohtusse ei jõudnud, paljud  jäidki läbirääkimiste faasi,” märkis Volens. Tema sõnul muudeti kohtusse mittejõudnud vaidluste käigus enamasti osalt ka lepingu tingimusi, näiteks läks hind üürilevõtjale soodsamaks. “Vaieldi ka selle üle, kuidas üürilepingust välja saab, ja ülesütlemisvõimaluste üle, kuid märkimisväärset trendi, et üürnike suhtes leebemaks oleks mindud, ei ole,” täheldas. Tema sõnul jõuti enamasti lahenduseni, kus üürnik jäi väiksemale pinnale või hakkas vähem üüri maksma.
    Soovitav arvestada muutuva turuga. Volensi hinnangul olid buumiaja lepingud suuresti üürileandja nägu. “Üürileandja dikteeris tol ajal turgu ja sellest tulenevalt olid lepingud nende poole kaldu,” märkis Volens.
    Üürilepingute murekohaks on Volensi sõnul see, et need ei näe enamasti ette midagi puhuks, kui turuolukord muutub. “Kindlasti on seal üüri tõstmise klausleid sees, aga üüri alandamise klausleid enamasti ei ole. Kui midagi soovitada, siis seda, et kui läbirääkimiste positsioon võimaldab, peaks proovima näha ette ka turuolukorra muutust ja fikseerima regulatsiooni selle kohta, mis siis saab,” soovitas Volens.
    Tema sõnul ei taha üürileandjad enamasti sellega nõus olla, sest nende huvi on saada pikaajaline ja palju üüri maksev klient.
    Volensi sõnul on läbirääkimistel võimalik tasakaalukam leping saavutada. “See on juriidilise kirjaoskuse ja ka positsiooni küsimus, mis sõltub poolte majanduslikust vahekorrast. Kõigele sellele tuleb üürilepingut sõlmides mõelda ja kirja panna. Kui midagi kirja ei pane, siis on seadusest tulenevalt muudatusi teha väga raske,” tõdes Volens.
    Kahju saajaid oli teisigi
    Ettevõtja Toonart Rääsk omandas tänavu detsembris kogu Rakvere Põhjakeskuse.2009. aastal kirjutas Äripäev, et mitu Olympic Entertainment Groupile pinda üürivat firmat leiab, et kasiinofirma on nendega sõlmitud tähtajalist lepingut rikkunud, lõpetades pärast ootamatut väljakolimist üüri maksmise.Üheks selliseks ettevõtteks oli Kaarsilla Kinnisvara, mille haldusjuht Eve Teder märkis toona: “Nad ütlesid kevadel, et neil ei lähe enam hästi, panid äri kinni, viisid kraami minema ja on edaspidi keeldunud meile maksmast.”
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Tallinna börs meelitab mind kohviaroomiga
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.