Tööstus. Turbarabadest tuli mullu korralik saak

Pärnumaal asuva ASi Tootsi Turvas ressursijuhi Tiit Saaremetsa sõnul ei alanud mullune hooaeg just kuigi lootustandvalt, sademeid oli palju ja õhutemperatuur madal.

“Jaanipäevaks, kui headel aastatel on pool “saagist” juba salves, oli eelmisel aastal seis kaunis kehv, kliendid muutusid tasapisi juba murelikuks ning rabades võis kohata palju uudistajaid, kes soovisid oma silmaga näha, kuidas olukord tegelikult on,” rääkis Saaremets.

Ent kõik muutus pöördeliselt juulikuuga, mis tõi kaasa kuiva ja kuuma ilma. “Rabas tuli toodangut nii, et ei jõudnud kokku kanda, aunad kasvasid suureks ja kliendid rahunesid,” selgitas Saaremets tagantjärele kergelt muiates.

Põlengud ei kimbutanud. Kaevandajatele aga viirastus uus mure – tuleoht. “Õnneks läks eelmisel aastal siiski hästi – põlenguid ei olnud. Samas peab aga õigluse nimel lisama, et sademete jaotus väikse Eesti piires oli äärmiselt ebaühtlane, rohkem tuli sademeid idapoolsetes rabades ja kohati väga lokaalsetes piirkondades,” rääkis Saaremets. Tema sõnul oli Ida-Virumaa sademete hulk suurem kui eelmisel tootmishooajal, mil keskmine toodang oli 50–60% plaanist ja seegi niiskevõitu materjal.

“Mullu olid ka august ja september kaevandamiseks soodsad ning lõpuks kujunes olukord, kus paljud kaevandajad hakkasid tootmishooajal juba “rabas remonti tegema”, sest turvast sai väheke liiast,” lisas ta. Saaremetsa sõnul sõltuvad turba hinnad sademete hulgast tootmisperioodil, sest hea kaevandusaasta toob suure kuiva turba laoseisu, millest tulenevalt alaneb hind turul, ja vastupidi.

“Hinnasurve tingib pidev kaevandamisõiguse tasu kasv, seda peaaegu 20 protsenti aastas,” märkis ta.

Karmo Leemet ettevõttest AS Jiffy Products Estonia nentis, et eelmine suvi oli üle pikema perioodi turbatootjaile väga soodne. “Meie kandis, samuti Pärnumaal, oli vihma väga vähesel määral, saime oma plaanid kenasti täis ja on igati põhjust rahule jääda,” möönis ta.

Vihm segas tootmist. Urmas Sillavee, kes juhib Saaremaal tegutsevat ettevõtet OÜ MV Turvas, ütles naljatamisi, et möödunud suvest rääkides peaks ta valetama kaks korda järjest. “Kui ütleksin, et läks suurepäraselt – valetaksin. Kui aga väidaksin, et kehvasti, valetaksin ma taas,” sõnas Sillavee.  Tema sõnul on nende ettevõttel küll paremaid aegu olnud, ent saadi siiski oma eesmärkidega mäele.

“Eks vihmad mängisid meile siinkandis mitu vempu, mis tootmistegevust ikka palju segasid, kuid olime sellest üle, üldhinnang tänavusele suvele oleks meie poolt viie palli süsteemis neli.”

 

Maailmatasemel turbatootja

Jüri Tiidermann, Eesti Turbaliidu juhatuse esimeesEesti oma viie miljoni kuupmeetri suuruse aastase tootmismahuga on maailma tasandil tegelikult arvestatav tegija, vaatamata meie üldpindala suhtelisele väiksusele. Siinsed turbatootjad võivad südamerahus ja püstipäi minna rahvusvahelistele konverentsidele, ilma piinlikkust tundmata.Eestis on veel sedavõrd suur turbavaru, et praegust tootmisvõimsust arvestades jaguks tööd vähemasti 800 aastaks. Loomulikult ei ole Eesti maailmas mingi unikaalne nähtus – pea poole rohkem turba­alasid on Soomes, Venemaal Siberis võime kohata turbaalasid, mis mahutavad viis Eesti territooriumi. Kuid arvestades meie proportsiooni, võime oma turbavarusid pidada tõesti rikkuseks.Maailmas toodetakse kokku peaaegu 70 miljonit kuupmeetrit turvast aastas, millest peaaegu pool põletatakse energia tootmiseks, 42–45% kulutatakse kasvupinnase toitmiseks ehk aianduses ning 5–10% otseselt põllumajanduses, pinnase­parandajana savistel maadel.

Vajame stabiilsemat ärikeskkonda

Erki Niitlaan, Eesti Turbaliidu tegevdirektorTurbatööstus on huvitav, suhteliselt spetsiifiline tööstusharu, mille kohta võiks ühest küljest isegi öelda nišitööstus, kuid teisalt on meil seos väga paljude valdkondadega, peamiselt energiatootmise ja põllumajandusega. Veel on seos kunsti, meditsiini, keemiatööstuse ja teiste aladega, mistõttu peavad ka meie inimeste teadmised olema väga mitmekülgsed, et pakkuda hea kvaliteediga tooteid laiale tarbijaskonnale.Kui turg ja tarbimine on suhteliselt stabiilsed, siis võib öelda, et turbavaldkond on kindel ja perspektiivikas tegevusala, olenemata asjaolust, et määrav eduka majandamise faktor on ilm. Samas peab tunnistama, et eelkõige me ootame praegu stabiilsemat ettevõtluskeskkonda just Eesti riigi poolt. See on üks enam muret tekitavatest küsimustest.