Kindlustuskelmid on läinud ahnemaks

Võrreldes 2012. aastaga kindlustuskelmuste rahaline maht oluliselt ei muutunud, kuid tuvastatud kindlustuskelmuste arv kasvas 23% võrra.

Eelmisel aastal tuvastasid Eestis tegutsevad kindlustusandjad kokku 306 kindlustuskelmust, aastatel 2011 ja 2012 oli sama arv vastavalt 327 ja 249. Välja petta üritatud raha maht jäi sarnaselt eelneva aastaga kõrgele tasemele, ulatudes 2,3 miljoni euroni, vahendas Eesti Kindlustusseltside Liidu kahjuennetuse juht Erik Ernits.

Jätkus 2012. aastal alanud trend, kus kelmusejuhtumites püüti välja petta korraga väga suuri kindlustushüvitisi - tuvastati neli üle 100 000 euro suurust kindlustuskelmust, mille puhul kokku üritati välja petta 0,95 miljonit eurot. Aastal 2012 oli nii suuremahulisi kindlustuskelmuseid kolm ning aastatel 2011 ja 2010 mitte ühtegi.

Kui 2012. aastal sai välja toodud selliste kindlustuskelmuste arvu langus, kus kindlustusjuhtum lavastati või tahtlikult esile kutsuti (kokku 78), siis 2013 aastal tõusis nende arv taas varasemale tasemele, ulatudes 119-ni.

„Kui muude kelmuse liikide puhul püütakse tegelikult toimunud õnnetusjuhtumit valeandmeid esitades kindlustusjuhtumina esitleda või kindlustusjuhtumis tekkinud kahju pahatahtlikult suurendada, siis lavastatud või tahtlikult esile kutsutud kindlustusjuhtumites on kogu juhtum välja mõeldud. Sellise etenduse korraldamine eeldab mitme inimese osalemist, algkapitali ja teadlikku kuritegelikku käitumist. Juhtumite sagenemise ja summade kasvamine viitab, et karistada saamise risk kelme piisavalt ei heiduta,“ ütles Ernits.

2013. aasta puhul väärib kindlustusseltside liidu hinnangul esiletõstmist kindlustuskelmusega seotud põhjalik analüüs riigikohtus, kus leiti selgesõnaliselt, et kindlustuskelmuse saab toime panna ka isik, kes ise ei ole kindlustuslepingut sõlminud, kuid kes kindlustushüvitise saamise eesmärgil võis kindlustusjuhtumi esile kutsuda või aitas kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõiget ettekujutust luua. Selle tõlgenduse kohaselt võib kindlustuskelmuse toimepanijaks osutuda ka nt perearst, kes teadlikult valetõendi väljastab, et patsient reisikindlustuse hüvitise saaks, või remondifirma, kes pahatahtlikult sõiduki kahjustused tegelikest suuremaks valetab, et sõidukikahju omavastutus sinna ära peita.

Eesti Kindlustusseltside Liit on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 15. veebruaril 1993. aastal. Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on EKsLi liikmed. Liit teeb koostööd Eesti Liikluskindlustuse Fondiga, mille liikmeteks on liikluskindlustuse kindlustusandjad.