Terviseamet: kontrollime Eestisse tulevaid arste hoolikalt

Artikkel

- Uudised
- Indrek Kald
- 13. veebruar 2014 kell 11:59
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Terviseamet: kontrollime Eestisse tulevaid arste hoolikalt
Terviseamet ei nõustu arstide liidu arvamusega, mille alusel ohustavad meie arstiabi kvaliteeti väljaspool Euroopa Liitu õppinud arstid, kelle kvalifikatsiooni Eestisse tööle asudes eelnevalt ei kontrollita.
Terviseameti teatel kontrollivad nad hoolikalt iga arsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, kes taotleb registreerimist Eesti tervishoiutöötajate registrisse. Alates 2003. aastast on Eesti tervishoiutöötajate registrisse kantud 140 arsti, kes ei ole oma kvalifikatsiooni omandanud Tartu Ülikoolis. 77 arsti registrisse kandmisest on keeldutud.
Suur hulk taotluse esitanud arstidest on siia kutsutud oma tulevase tööandja poolt. Personali valiku osas on tööandja eeltöö muutunud aastate lõikes järjest paremaks. Hetkel omavad Eestis registreeritud töökohta 70 väljaspool Eestit hariduse saanud arsti.
Eestis tööle asuda sooviva arsti dokumente kontrollitakse esmalt akadeemilise tunnustamise keskuses ENIC/NARIC, kus kontrollitakse dokumentide ehtsust, seda kas isik on tegelikult õppinud nimetatud õppeasutus(t)es ja määratakse tema koolituse tase (magister, doktor jne).
Seejärel kontrollib kvalifikatsiooni terviseamet ja võrdleb seda Eestis nõutavaga. Ka amet kontrollib esmalt dokumentide ehtsust ja esitatud väidete paikapidavust.
140st registrisse kantud väljaspool Tartu Ülikooli õppinud arstist 99 on omandanud oma hariduse endise NSVL koosseisu kuulunud riikides. Osaliselt on tegemist Eesti kodanikega või Eestis alalist elamisõigust omavate isikutega, kes pöördusid pärast hariduse omandamist tagasi koju.
Vastupidiselt arstide liidu hirmule pole mingit alust pidada Eestit nn transiitmaaks ida poolt siia tulnud arstidele. Eestis tervishoiutöötajate registrisse kantul on põhimõtteliselt küll õigus taotleda ELi-sisest liikumist hõlbustavat sertifikaati sarnaselt Eesti arstidega, kuid selle taotlemise õigus on vastavalt arstide vaba liikumist võimaldavale direktiivile alles kolmeaastase Eestis töötamise perioodi järel.
Terviseamet on sellise sertifikaadi 11 aasta jooksul väljastanud ainult neljale arstile, kes on oma hariduse omandanud endise NSVLi territooriumil. Üks neljast arstist, erialalt anestesioloog, on registreeritud lisaks ka Soome registris ja omab sellega õigust töötada Soomes.
Terviseamet peab ka oluliseks arstide keeleoskuse nõuet, kuid toonitas, et tegemist on kahe sõltumatu nõudega. Eeskiri kvalifikatsiooni hindamiseks ja ka keeleoskuse kontrollimiseks väljaspool Eestit hariduse omandanud arstide osas põhineb kutsekvalifikatsioonide vastastikkuse tunnustamise praegu kehtival direktiivil. Kvalifikatsiooni tunnustamine on dokumendipõhine. Direktiivi rakendamiseks antud selgitused ütlevad, et kutsekvalifikatsiooni tunnustamisest ei tohi keelduda põhjusel, et arstil puudub piisav keeleoskus.
Seaduseandja pole terviseameti teatel pidanud sellises olukorras mõistlikuks kehtestada erinõudeid venekeelsetele arstidele võrrelduna näiteks inglisekeelsetega või arstidele nende päritolumaa alusel. Keeleoskuse nõude täitmise kontroll on Eestis pandud tööandjale. Terviseameti arvates teeb keeleinspektsioon selles vallas väga head riiklikku järelevalvet.
Hetkel kuum