Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sven, see pole teie raha!
Homme parlamendis suure tõenäosusega heakskiidu saav riigieelarve seadus paneb punkti pikale afäärile, kus üks kolmest lepingupartnerist on ülejäänud kahest – töötajatest ja tööandjatest – järjekindlalt üle sõitnud. Selles sogases vees on ära lahustunud kõigepealt töötajate ja tööandjate üheskoos kogutud raha ning takkaotsa kogu partnerluse põhimõte.
“Mõjuval põhjusel”. Riigieelarve seaduse lõpust leiame paragrahvi 119, mis põlistab jäädavalt töötajate ja tööandjate kõrvalejätmise tööturu kujundamisest, mis oli ometi töötukassa loomise tüvimõte. Eelnõu ütleb, et ettepaneku tegemiseks töötuskindlustusmakse kohta peab töötukassa nõukogu õigustama oma ettepanekut nelja aasta majandusprognoosiga, milliseid ei koosta tõsiseltvõetaval tasemel isegi rahandusministeerium ega Eesti Pank.
Kui eelnõu varasemas versioonis tohtis valitsus maksemäära omatahtsi muuta vaid “mõjuval põhjusel”, siis homme saali jõudvast versioonist on see sümboolnegi piirang kadunud või õigemini liikunud teise kohta: selgub, et hoopis nõukogu tohib maksemäära muutmiseks teha ettepaneku vaid “mõjuval põhjusel”.
See eelnõu seadustab sisuliselt töötuskindlustusmakse määra ja tööturu vahelise seose läbilõikamise, mis on juba aastaid olnud seadusandja varjamatu soov.
Viimastel aastatel pole jäänud kahtlust, et koalitsioon käsitleb töötuskindlustusmakse määra varjatud tulumaksulisana. Eelnõu põlistab selle ettekujutuse seaduse jõuga.
Ning riigieelarve seaduse jõustumisel on reaalsus selline: meie, töötajad ja tööandjad, kuuleme küll enda kogutavast kindlustusrahast, aga tegelikult määrab riik omatahtsi maksu, riik kogub maksu, riik kasutab omatahtsi seda maksuraha, riik annab omatahtsi üha uusi riigi ülesandeid töötukassa õlule.
Pange siis tööturuameti silt tagasi. Sven Sester! Rahanduskomisjoni esimehena olete näidanud, et seadusandja võib täitevvõimu haldusanarhiale käe ette panna. Te olete ise korduvalt seisnud sotsiaalpartnerluse põhimõtete eest. Töötajate ja tööandjate esindusühendused lootsid, et teie juhitav rahanduskomisjon mõistab kokkuleppe ja sotsiaalpartnerluse väärtust.
Te olete Eesti tööinimesi ja tööandjaid alt vedanud.
Te ei saa asjast aru. Töötuskindlustusraha ei ole teie, see tähendab riigi oma. See on töötajate ja tööandjate koos kogutud raha. Me oleme selle koos kogunud ja oleme selle ühises juhtimises riigiga mustvalgel kokku leppinud.
Kõige ausam oleks lõpetada sotsiaalpartnerluse imiteerimine ja viia töötukassa vorm vastavusse sisuga, mille olete talle andnud – kruvida tagasi tööturuamet silt. Oleks kurb, aga vähemalt aus.