Laiskus paneb tööstused kasvama

Tööstusettevõtted tootsid eelmisel aastal 3% rohkem toodangut kui aasta varem. Suurenes nii eksport kui ka müük kodumaisele turule.

Laiskus tõmbas hoo sisse. Tööstuselektroonika kontserni Enics Eesti AS juhatuse liige Jaanus Aal näeb ühe tööstuse kasvumootorina eestlaste laiskust. “Eestlane on heas mõttes laisk ehk ta ei taha teha rumalat tööd,” selgitas Aal, seetõttu üritatakse vältida kõiksugu mõttetute raportite tegemist, juhtimise keeruliseks ajamist jne, et olla võimalikult väikese vaevaga võimalikult efektiivne.

Laiskus viib omakorda ka erinevate lahenduste otsimiseni, et lihtsamalt ja mugavamalt sama töö ära teha. Aali sõnul on meil ka tohutu eelis, sest paljudes Lääne-Euroopa riikides ja ka Hiinas tehakse tööd samuti nagu 10-15 aastat tagasi ja millegi efektiivsemaks muutmine on kohati keeruline.

Tootmine kolitakse tagasi. Elektroonikatööstuses näeb Aal, et tootmine tuleb Euroopasse ja Ameerikasse ehk tarbija juurde tagasi, sest tellijad eelistavad väiksemaid partiisid ja paindlikust. “Keegi ei taha, et nende raha kuid konterineris kinni istub, eelistatakse tellida vastavalt vajadusele ja pigem vähem,” viitas Aal Hiina puudusele, mis on valdavalt orienteeritud suurtele kogustele.

Ka näeb Aal, et kliendid konsolideerivad, ehk kui varem telliti allhangelt mitmelt eri tegijalt, siis nüüd panustatakse parem ühele ettevõttele. Enics Eesti otsib aktiivselt nii uusi kliente, kui soovib pakkuda vanadele klientidele rohkem, et kasvada. “Näeme uusi kliente tulemas,” on Aal lootusrikas.

Pikki prognoose ei tehta. “Nähtavus on lühike, ka klientide info kohaselt julgetakse prognoosida vaid 2-3 kuud, ülejäänu on kohvipaks,” vastas Aal küsimusele, mida Eesti tööstus võib oodata 2014. aastal, suurt optimismi ei näe ta kuskil. Siiski on Enics võtnud endale eesmärgi iga viie aastaga käivet kahekordistada ja praegu ollekse graafikus. “2013. aastal kasvasime umbes 10%, 2012. aasta 80 mln euroselt käibelt 88 mln euroni. See aasta oleme teinud konservatiivsema eelarve ja käibeks on prognoositud 93 mln eurot,” selgitas Aal.

“Suurem mure on tööjõud,” kommenteris Lõuna-Eesti suurima tööandja juht Aal, kes näeb palgralli jätku ka tänavu. “Spetsialistide puudus on suur. Inimesi, kes oskavad ja tahavad tööd teha, tuleb tikutulega otsida,” lisas ta. Seetõttu panustatakse Enics Eestis tootmise efektiivistamisse ehk kuidas samade inimestega rohkem toota. “Euroopast käivad siin spetsialistid ja õpetavad, kuidas ja mida muuta,” rääkis Aal. Lisaks panustatakse ka uutesse seadmetesse ja liinikontseptsioonidesse.

Keskonnasääslikkus veab puidutööstust. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann näeb puidutööstuse kavumootorina globaalset trendi, et puitmaterjal on taastuv ja seega asendab see üha enam ja enam fossiilseid mittetaastuvaid materjale. “Euroopa ja maailma keskkonnapoliitikad otsivad jätkusuutliku ja keskkonnasäästliku majanduse mudeleid ning puimaterjalil ja puidutööstusel on siin oma kindel koht ja võimalus,” rääkis Otsmann.

Eesti puidutööstusettevõtted on suutnud hästi neid võimalusi ära kasutada, nad on pidevalt investeerinud tootmistehnoloogiasse ja kasvatanud selle efektiivsust ning võimekust.

Eesti kontekstis vedas eelmisel aastal kasvu sae- ja höövelmaterjali tootmine (eksport kasvas 11%) ning nende edasine töötlemine komponentideks. Oluliselt kasvas puidugraanulite tootmine ning eksport (kasv ligi 50%).

“Puidugraanuli kasvutrend on samuti seotud taastuvenergeetika arengutega Euroopas,” täpsustas Otsmann. Spoonieksport kasvas tugevalt, moodustades pea 20%. Eesti puidutööstussektorisse on viimastel aastatel tehtud olulisi investeeringuid näiteks saetööstustesse, saematerjalide töötlemisse ja spooni/vineeri tootmisse ning puidugraanuli tootmisse ja samuti on investeeringud nendesse valdkondadesse. “See annab aluse prognoosida, et stabiilne kasv jätkub ka edaspidi ja sektorisse tuleb juurde töökohti ning mahud ja lisandväärtus kasvab,” lisas ta.

Kui turud on stabiilsed, võiks Otsmanni sõnul puidutööstuse keskmine kasv jääda kuskile 10% kanti. “Ettevõtted tegelevad tootearendusega, et olla veelgi konkurenstivõimelisemad rahvusvahelistel turgudel ning seega võib oodata kasvu ka lisandväärtuse tõusu arvelt,” lisas ta.

Kodutarbija ostab ka rohkem. Rakvere Lihakombinaadi esimehe Teet Soormi sõnul on HKScan Baltikumi ettevõtete areng 2013. aastal suunatud koduturgudele, sest liha eksportturu konjunktuur oli üldiselt ebasoodne. “Tänu tugevatele brändidele ja uutele tootearendusideedele oleme lisaväärtusega lihatoodete äri kasvatanud. Näiteks tõid lisamüüki üle Baltikumi uus Talleggi Kiievi kotlet ja Lihaka sarja uued tooted,” rääkis Soorm. Lisaks õnnestunud brändireklaamile ja tooteportfellile on kaasa aidanud erinevad efektiivistamismeetmed lihatööstuses ja algtootmises, näiteks linnuliha töötlemise koondamine uude tehasesse Tabasalus.

“Tarneketis oleme liikunud riigipõhiselt juhtimiselt kogu Baltikumi põhisele juhtimisele, mis on kiirendanud protsesse ja hoidnud kokku kulusid,” rääksis Soorm kasvust. “Uue aasta perspektiiv on konservatiivne – ühest küljest on küll sööda sisendihinnad langenud, kuid sealiha ekspordi peatumine EList Venemaale seab meid täiesti uude olukorda, mis pikemalt kestes võib ELi seakasvatusele tähendada ellujäämisvõitluse algust.”

TASUB TEADAToodetakse üha rohkem.Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2013. aastal 3% rohkem toodangut kui aasta varem, teatas statistikaamet. Suurenes nii eksport kui ka müük kodumaisele turule.

Kogu 2013. aasta näitas töötleva tööstuse toodang eelmise aasta sama kuuga võrreldes mõõdukat kasvu. Erandiks olid august, kus toodang jäi varasema aasta tasemele ning september ja detsember, kus toodang kahanes.

2013. aastal ületas toodang eelmise aasta taseme üle pooltes tööstusharudes. Positiivselt mõjutasid toodangu kasvu kolm suurema osatähtsusega tööstusharu — elektroonikaseadmete tootmine ja puidutöötlemine, kus toodang suurenes mõlemal tegevusalal võrreldes 2012. aastaga 6% ning toiduainete tootmine, kus toodang suurenes 3%. Negatiivselt mõjutas toodangu kasvu langus metalltoodete, elektriseadmete ja masinate tootmises.

2013. aasta toodangu kasv põhines peamiselt ekspordi suurenemisel. Välisturule müüdi üle 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Eksport kasvas 2012. aastaga võrreldes 5%. Nõudlus kodumaisel turul oli veidi nõrgem — siseturule müüdi 2013. aastal 4% rohkem toodangut kui aasta varem.

2013. aasta detsembris vähenes tööstustoodang 2012. aasta detsembriga võrreldes 6%, töötleva tööstuse toodang vähenes 4%. Detsembris toodeti 23% vähem elektrit ja 28% soojust kui 2012. aasta detsembris. Elektri tootmise vähenemist põhjustas peamiselt omatoodangu osaline asendamine impordiga.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2013. aasta detsembris 6% vähem toodangut kui novembris, töötlevas tööstuses 2% vähem.

Autor: Mariliis Pinn, Rivo Sarapik