Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Las “loll” loom õpetab
Ennast looduse krooniks pidaval inimesel on loomadelt, keda ta sageli ekslikult endast madalamateks peab, nii mõndagi õppida.
Sattusin nädalavahetusel kuulama üht põnevat, huvitavaid fakte ja humoorikaid seiku täis Aleksei Turovski ammu peetud loengut ninasarvikutest, täpsemalt legendidest, mida inimene on loonud selle suure looma kohta. See omakorda pani mind mõtlema sellele, kui valesti me inimestena mõnikord loomade käitumist tõlgendame ja kui vähe neilt õpime.
Üks oluline loomadel olev oskus on enda sisetunde ning ümbruse märkide tähelepanemine ja usaldamine. Kui loomad tunnetavad ohtu, haistavad mõne kiskja lõhna või näevad liikumist, siis nad hindavad kiirelt riske ja reageerivad. Kui on valesignaal, siis saavad näiteks sebrad rahulikult rohtu edasi nosida, kui mitte, siis kasutavad nad kiireid jalgu, et eest ära lipsata, elevandid või ninasarvikud asuvad aga võitlusesse, kui olukord seda sunnib. Kellegi toidulauale nad vabatahtlikult ei roni ega endale liiga ei tee, nagu inimene sageli seda teeb targem-annab-järele sildi all.
Teine oskus on elada hetkes. Kui kõht on tühi, siis ei lükka keegi saagi otsimist edasi. Tegutseda tuleb nüüd ja kohe, sest vastasel juhul ootab ees jõuetus ja kurnatus ning siis ehk kõige hullem, ise ohvriks langeda. Kolmandaks teevad nad ühise eesmärgi nimel oskuslikult koostööd. Einelaua katmiseks on lõvidel näiteks mitmeid taktikaid, kuidas kambas saaklooma tabamiseni jõuda.
Kui tulemus saavutatud, siis on preemia aeg. Rohkem kui vaja nad oma energiat ei kuluta ja ahnusest saakloomi ei murra. Lisaks puuduvad loomade maailmas sellised asjad nagu tipptund, ületunnitöö, kiirustamine, 28-päeva-puhkus, streigid jne. Mis kõige olulisem aga, nad oskavad oludega kohaneda, ei muretse ette ja tunnevad elu väikestest asjadest rõõmu.
Kel huvi loomade ja nende tarkuste kohta rohkem teada saada, neil soovitan järelkuulata näiteks Raadio 2 eetris kõlanud “Loomajutte” (
www.r2.ee), mida räägib zooloog Aleksei Turovski. Teada saab näiteks, miks tibud on kollased, aga kanad on valged, miks sea saba rõngasse läheb, mida kass ujub, kui koer ujub koera, kummal pool on vihmaussi
pea, kas sebral on mustad või valged triibud, kas loomad kasutavad narkootikume, mitu jalga on sajajalgsel jpm.