Postitantsutreening murrab rutiini

Kinnisvara- ja projekteerimisettevõtte Swiss Property Estonia OÜ assistent Kadri Ristimägi proovis esimest korda postitantsu treeninguna umbes poolteist aastat tagasi. Postitantsu äraõppimise ideest nakatanuna seadis ta sammud Reval-Spordi klubisse. Nüüdseks tegeleb Ristimägi postitantsu treeningutega regulaarselt. Enda sõnul treenib ta peamiselt omapäi kodus, kuid kui laiskus peale tuleb, siis veab end ikka ja jälle rühmatreeningusse.

Armastus esimesest silmapilgust. Ristimäe ootused enne esimese trenni olid kõrged. "Internet kubiseb videotest, kus kaunid ja graatsilised naised ennast sulgkergelt ümber posti keerutavad. Minuga see nii muidugi ei olnud," rääkis ta. Post tundus talle kõva, külm ja võõras, kuid pärast esimest keerutust oli rõõm meeletu. "Mind ei huvitanud, et mu käed ei kanna ja jalad ei allu kontrollile. Võtsin eesmärgiks jõudu kasvatada, mis juhtus üllatuslikult kiiresti," märkis ta.

Ristimägi polnud enda sõnul enne postitantsuga tegelema hakkamist sportlik. "Kehaline kasvatus oli minu kõige vihatum tund koolis, suutsin vaevu oma kolmed kätte saada," meenutas ta. See-eest on tema arvates postitants niivõrd lõbus, et ei saa arugi, et tegu on treeninguga. "Järgmine hommik on aga lihased tihti nii valusad, et ei taha voodist tõustagi," ütles ta.

Esimesest treeningust sai Ristimäe nii hea emotsiooni, et otsustas endale lausa isikliku posti tellida. Kuna enda elamises polnud posti üles panna võimalik, tellis ta selle esialgu vanemate koju. "Isa rääkis, et kullerionu oli pakki üle andes mõnusalt muianud. Eks eelarvamusi on ikka veel," märkis ta.

Uued trikid tekitavad sõltuvust. Ristimäe sõnul on postitantsu tulemused teiste trennidega võrreldes käega katsutavamad. Harrastajal ei suurene ainult jõud ja painduvus, vaid tekivad ka oskused. Ristimäe sõnul on iga uus trikk silmanähtav saavutus, mis motiveerib järgmine kord veel rohkem pingutama. "See on mõnus sõltuvus," märkis Ristimägi.

Ta on tihti kuulnud tuttavaid ütlemas, et nad ei saaks nõrkade käte tõttu postitantsuga hakkama. "Just sellepärast tulebki treenimisega alustada. Kuidas muidu jõud tekib?" küsis Ristimägi. Ta lisas, et trennides alustatakse alati algusest ja liigutakse raskemate harjutuste poole alles mõne aja möödudes. "Ükski treener ei sunni õpilast kohe pea alaspidi rippuma," märkis ta. "Karta pole midagi, peaasi on kuulata treenerit ja oma keha."

Postitants kui tsirkus. Reval-Spordi treeneri Pia Pikkori sõnul on postitants segu atleetlikkusest, akrobaatilisusest, teatraalsusest ja naiste eksootilisest tantsust. "Leidub skeptikuid, kes arvavad, et tegemist on striptiisi intensiivkursusega, kuid see ei pea paika," ütles Pikkor. Tema sõnul on loomulikult postitants sensuaalne. "Samas saab kõike sensuaalseks muuta. Näiteks tooli peetakse neutraalseks objektiks, ometigi võib selle peal väga erootilisi koreograafiaid läbi viia," arvas ta.

Postitantsu harrastaja osavus võib pealtvaatajatele jätta mulje, nagu oleks tegu lihtsa alaga. "Tegelikult tähendab treening parajas koguses higi ja pisaraid ning suures koguses sinikaid," märkis ta.

Pikkori sõnul süstib postitants harrastajasse korralikult positiivsust. Talle endale tundus kuni 20 eluaastani täieliku müstikana, kuidas saab posti küljes pea alaspidi visata, käte peal seista ja ühe käe ja jalaga posti peal püsida. "See on justkui tsirkus," ütles ta.

Ala keerukusest hoolimata saavad Pikkori sõnul siiski kõik trennidega hakkama. "Pigem loeb soov asjaga tegeleda ja õppida," märkis ta ja lisas, et kiirete tulemuste nägemine annab palju enesekindlust.

Juba esimese trenniga saab Pikkori sõnul käed nii öelda postiseks ja tekib arusaam, mida treening endast kujutab. "Tihti lennatakse juba esimesel tunnil pea alaspidi ja tehakse muid trikke," märkis ta. Kui kiiresti asja käppa saab, sõltub igaühest endast. "Suurepäraseks võib saada paari kuuga kuni paari aastaga." Ise on Pikkor postitantsuga tegelenud üle kolme aasta, kuid nimetab end ikka pigem algajaks. Tema sõnul on ala väga dünaamiline ja pakub pidevalt uusi väljakutseid.

Pikkori sõnul on postitants ka omal käel õpitav. Youtube on täis amatööride ja professionaalide treeningvideosid, omapäi õppimiseks on vaja soetada vaid korralik post. Pikkori ütlust mööda on ülemaailmselt tunnustatuim treeningposti turustaja X-Pole, mille posti hind on umbes 300 eurot. "Poste saab tellida näiteks Inglismaalt ja Soomest. Usun, et kui mitte juba praegu, siis üsna varsti leidub edasimüüjaid ka Eestis," märkis ta.

Ala ka meestele. Postitants fitnessalana on Pikkori arvates oma populaarsust alles kogumas. Siiani on ala aga hästi vastu võetud. Huvilisi tuleb üha enam juurde ja eelarvamused aina vähenevad. Pikkori ütlust mööda on murdumas ka arusaam nagu oleks postitants ainult naistele mõeldud. "Praeguseks on maailmas juba väga palju professionaalseid meespostitantsijaid. Tänu meeste loomulikule paremale lihasvõimekusele suudavad nad sel alal uskumatuid asju korda saata," märkis ta. Pikkori sõnul kohtab ta ka ise trennides mõningaid julgeid ja uudishimulikke noormehi, mille üle võib ainult rõõmu tunda.

Strippaeroobika tunnid on lõbusad treeningud, mis murravad igapäevarutiini. Eesti Maaülikooli Spordiklubi ja Arena Spordiklubi treeneri Mai Buschmanni sõnul on strippaeroobika Eestis juba tükk aega populaarsust kogunud. Ometigi  pelgavad seda ikka veel paljud, kes pole treeninguga kokku puutunud. Tegelikult tundides striptiisi ei toimu ja põhirõhk on naiselikel liigutustel ja tantsul. "Stripptantsu tunnis tuleb keha vabaks lasta ja lubada muusikal ennast kaasa viia. Nii tuleb kõik kõige paremini välja ja saavutad mõnusa rahulolu," soovitas Buschmann.

Buschmanni sõnul on strippaeroobika lõbus ja tõhus rasvapõletaja, mis sobib nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Tund algab kerge soojendusega, mille käigus õpitakse juba põhiliigutusi. Tunni põhiosa moodustab tantsuline kava, liigutusi ja harjutusi tehakse nii püsti kui ka pikali olles. Lõdvestusele järgneb põhislihagruppide treening ja venitus. Koormust saavad pindmised- ja süvalihased, mis tagab mitmekülgse treeningu. Tunnis kasutatakse ka erinevaid abivahendeid, näiteks salle ja tokke, kuid riided jäävad trenni lõpuni selga.

Buschmanni sõnul on strippaeroobika kindlasti proovimist väärt. "See on treening, kus õpitakse oma keha armastama ja nautima," ütles ta.

Postitantsu algust peetakse osade allikate järgi 12. sajandi paiku aset leidnud paganlike viljakuse rituaalide tantsu, mis käis puust kaika ümber. Matriarhaarsetes kultuurides olevat naised naistele tantsinud ning väänlevad liigutused ja puusaringid sümboliseerisid naiselikkust ja vööpiirkonnas asetsevat väge.

Idas on postitantsuga tegeletud juba sajandeid. Nii India kui ka Hiina postiakrobaatika on olnud peamiselt meeste alad. Hiinas oli postitantsus on kasutusel kaks posti, kus hüpatakse akrobaatiliste trikkidena ühelt teisele.

Ühe väitena sai postitants läänes alguse rändtsirkustes, kus kasutati postina tsirkusetelki püsti hoidvat keskmist posti. Läänes hakati postitantsu striptiisibaarides kasutama 20. sajandi alguses. 

Postifitnessi algus on alles 20. sajandi lõpp, kui hakati välja andma esimesi  tavalistele naistele suunatud postifitnessi treeningvideosid.  Eriti menukaks muutus ala, kui ameerika näitleja Sheila Kelley avas naistele suunatud stuudio S-Factor. Postitantsu eestvedajad on mitmeid kordi püüdnud postitantsu olümpiaalade nimekirja saada.

Allikas: Pia Pikkor

Autor: Eliisa Matsalu, Kristi Malmberg