Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konverentsiturismi arenguks vajame kaasaegset keskust
Konverentsivaldkonnas seisneb Eesti tugevus ja nišš rahvusvaheliste teadus- ja erialakonverentside organiseerimises ning sellele aitaks kaasa kaasaegne konverentsikeskus. Praegu tuleb meil igal aastal ära öelda kümneid konverentse, millele ei ole pakkuda sobivaid ruume.
Eestis on head võimalused kuni 500 osalejaga konverentside võõrustamiseks hotellides, keskustes, kontserdimajades. Samas jääme kohe hätta, kui sama katuse all vajatakse suurt saali ja suuremat hulka lisasaale paralleelistungiteks, näituse- ja messipinda ning istumisega lõuna võimalust.
Avaliku sektori abikäsi. Investeering tänapäevase konverentsikeskuse loomiseks on suur ja selle tasuvus väga pika vinnaga. Ei ole reaalne, et erasektor suudaks seda üksi kanda. Kuna turism toidab terve riigi majandust, siis oleks põhjus avalikul sektoril siin abikäsi ulatada.
Me võistleme linnade ja riikidega, kus ehitatakse konverentsikeskusi avaliku rahaga, et hästi maksvaid külastajaid suuremal hulgal just endale meelitada. Lähematest näidetest võib tuua Peterburi ja Krakowi, kes avavad tänavu uued keskused.
Konverentsiturismi arengu jätkumiseks on Eestiski vaja astuda samm edasi ning investeerida infrastruktuuri ja ühendustesse, meelitamaks siia suurt rahvusvahelist konverentsi- ja messiäri, uusi külastajaid. Samuti tuleb toetada ja innustada potentsiaalseid korraldajaid oma valdkonna sündmuste Eestisse kutsumisel.
Loodaval keskusel peab olema seejuures atraktiivne koht. Iga Tallinna külastav korraldaja peab näiteks ideaalseks Linnahalli asukohta jalutuskäigu kaugusel hotellidest ja vanalinnast. Kuid muinsuskaitsealuse hoone ümberehitamine oleks üks kallimaid võimalikke variante. Et kasutada ära Tallinna olulist konkurentsieelist, kompaktsust, ei tohiks aga keskus kindlasti asuda kaugemal kui kolm kilomeetrit kesklinnast.
Turismi koorekiht. Mullu peeti Eestis üle 450 rahvusvahelise konverentsi osalejate arvuga 50 ja enam. Kokku reisis Eestisse konverentsidele ligi 55 000 külastajat. Sel aastal võõrustab Eesti kolme konverentsi, mille osalejate arv on 1200-2000 inimest. Kuigi suured numbrid, võivad need puhkuseturismi näitajate kõrval tunduda tühised. Ometigi on tegemist n-ö turismi koorekihiga: iga konverentsiturist toob külastusega riiki keskmiselt 1300 eurot.
Tihti muretsetakse, kas suudaksime olemasolevate lennuühendustega kaasaegset konverentsikeskust täita. Vastupidi - keskus ja seeläbi tekkivad sündmused suurendavad põhjust, miks lennukeid siia otse lendama panna. Lennuühendused on aga kriitilise tähtsusega meie puhkuseturismi ning laiemalt äriturismi ja investeeringute riiki meelitamise seisukohalt.