Reklaamartikkel: AS Võru Täht trükikoda - 100 aastat trükitraditsiooni

 

 

 

 

1914. aastal trükkis Täht toonases Võru Teatajas ilmunud reklaami andmeil „igasuguseid – suuremaid ja vähemaid trükitöösid paraja hinna eest ja korralikult.“ Trükipress töötas esialgu veel inimjõul, kuid peagi sai ettevõte seoses linna elektrijaama käikulaskmisega elektrimootori sisseseadmise loa. See tähendas omakorda ka tööjõudluse suur tõusu.

1921. aasta lõpus oli „Täht“ kõige suurem ja moodsama sisseseadega trükikoda, millest andis tunnistust selle aasta novembrikuu Võru Teatajas ilmunud reklaamkuulutus: „Trükikoda on täiendatud viimaste uudiste ja kõige moodsamate kirjadega ja kaunistustega. Tehakse igasuguseid ilu kui ka lihttrükitöid värvides ja ilma, maitserikkalt, ruttu ja korralikult. Raamatute trükkimine praeguse aja uuema ja moodsama kirjaga.“

Ettevõtte stabiilne areng jätkus läbi kümnendi ning ka 1930. aastate algus oli trükikojal üsna edukas – kolme esimese aasta jooksul ilmus ühtekokku 21 erinimelist trükist.

Eesti esimesel iseseisvusajal ilmus Tähe trükikojalt teadaolevatel andmetel 103 suuremat trükitoodet. Valdavalt nägid trükivalgust kalendrid, põhikirjad ja näidendid, aga ka kutsed, kaardid jm.

Nõukogude aeg tähistas trükikoja ajaloos uut etappi-oma aja moodsaima sisustusega uue trükikojahoone avamine toimus 21. juulil 1978. aastal, avamiskuupäev seoti Eesti NSV väljakuulutamise aastapäevaga.

Uus tehnoloogia tegi võimalikuks ülemineku ofsetrotatsioonimasinatele. Sel perioodil rullusid lähimate maakonnakeskuste -Võru, Valga, Põlva ja Aluksne - rajoonide ajalehed kõik trükikoda Täht masinatest. Erinevaid suuri tellimusi tuli aga ka üle kogu toonase Nõukogude Liidu.

Eesti taasiseseisvumise järel muutus oluliselt turuolukord, seda eriti regionaalse kliendibaasiga trükitööstuses. Tehas erastati ning käis kohandumine uute oludega, mis kokkuvõttes läks edukalt ja leitud on oma nišš, seda ennekõike kohalikul ehk regionaalsel trükiteenuste turul.

Tänaseks on aeg palju muutnud – mahud on eri põhjustel jäänud kõrgaegadega võrreldes tunduvalt väiksemateks, kindlasti oma osa mängib siin perioodikaväljaannete kasutamise trendide märgatav muutumine. Kuid üks on läbi aastate samaks jäänud – trükikoda pakub nii täna kui tulevikus ennekõike Võrumaa ja selle ümbruse inimestele ja firmadele võimalust saada kodumaakonnas kvaliteetset trükiteenust. Olgu sooviks siis visiitkaardid, kalendrid või ka mahukad raamatud.

Oleme parajalt keskmise suurusega trükikoda, kus iga inimene teab ja tunneb oma tööd üksipulgi. Suudame tellimused täita kiiresti ja vajadusel ka väga nõudlike tähtaegadega.

Tänane Eesti trükiturg tervikuna on kantud märksõnast – ülevõimsus. See omakorda on teinud konkurentsi ülitihedaks ning teatud olukordades ka moonutatuks. Trükiteenuse pakkujaid on väga palju, ent mitmetel neist puudub endi trükibaas. See aga tähendab omakorda, et kliendi poolt mõnest särava nimega firmast tellitud trükiteenus saadetakse allhankena trükikotta, sageli ka meile. Siin on aga murekohaks see, et kui klient maksabki teenuse osutajale, siis juhtub, et tegeliku töö tegijani mõnikord raha ei jõuagi.

Sellise asjatu riski vältimiseks ja kohaliku äritegevuse elujõulisust silmas pidades oleks kindlasti vähemalt kodumaakonna ettevõtetel mõistlik sellist ringiga tellimist vältida ja otse töö teostaja – meie – poole pöörduda. Töö teevad ära oma ala asjatundjad, kel järjepidevat kogemust ühtekokku sada aastat!

Oleme kõigi jaoks võrdselt olemas, aitamas ja nõu andmas!

Loo autor Kersti Kõivumägi AS Võru Täht juhatuse esimees.