Investorid otsisid väljapääsu

17. märts 2014, 00:00

Reedel kukkusid aktsiaindeksid kogu maailmas, sealhulgas Balti riikides, kuna investorid kartsid pühapäevast Krimmi referendumit ja sanktsioone Venemaale.

Reedel kukkus Tallinna börs üle 2 protsendi. Ühed suurimad langejad olid Ukrainaga seotud rõivatootja Baltika, pesutootja Silvano Fashion Group ja ehitusfirma Nordecon.

Baltika aktsia kukkus 7,3 protsenti, 0,494 ­eurole, mis on pooleteist aasta madalaim tase. Silvano aktsia kukkus 4 protsenti, 1,71 eurole, mis on 2010. aasta juuli tase.

LHV Pank analüüsis Ukraina mõjusid Balti börsifirmadele, ja nentis, et kõige rohkem mõjutab kriis Baltikat, Silvanot ja Nordeconi. LHV teatel on Ukraina sündmused vähendanud nõudlust selliste moetoodete järele, mida toodavad Baltika ja Silvano. Kriis avaldab halba mõju ka Baltika müügikasvule, kuna Baltika 124 poest 18 on Ukrainas. Eelmisel aastal andis Ukraina Baltika jaekäibest 12%.

Ukraina grivna languse tõttu on vähenenud ukrainlaste ostujõud ja see mõjutab lisaks Baltikale ka Silvano müüki. Ukraina moodustas Silvano eelmise aasta jaekäibest 7%, ettevõtte põhi­turud on Valgevene ja Venemaa.

Reede oli nukker ka Nordeconile, kuna ehitusfirma aktsia kukkus 3,92%, 0,98 eurole. Ukraina probleemide kõige otsesem negatiivne mõju tulebki just Nordeconile, kellele on Ukraina osapooled võlgu 10 miljonit eurot laene ja viiviseid.

Investorid nõutud. Maailma börsidele lisasid musta tooni ka teatavaks tehtud Hiina tööstustoodangu numbrid, mis olid jaanuaris ja veebruaris oodatust nõrgemad. Ka Hiina jaemüügi kasv oli oodatust kehvem. Aasia turud reageerisid reedel äkilise langusega ning Jaapani börsi­indeks Nikkei kukkus 3,3%. Hiina ja Korea börside langus piirnes protsendiga. ­Euroopa suurematel börsidel oli langus 0,5%–1%. Vene börs kukkus reedese kauplemispäeva esimeses pooles 5%, kuid päeva teises pooles vähenes langus 2,5%-le.

LHV Panga analüütik Joonas Joosti sõnul oli reedese Balti börside languse taga investorite teadmatus. “Ilmselt on päris suur osa Balti turgudel toimuvatest hinnaliikumistest seotud Venemaa ja Ukraina kriisiga. Otseselt pole põhjuseks Krimmi referendum, vaid üldisem teadmatus tuleviku osas – milliseks kujunevad Venemaa-vastased sanktsioonid ning milliseks nende mõju? Millised oleksid Venemaa “vastumeetmed” ning nende mõju?” mõtiskles Joost.

Bloombergi teatel valmistuvad Vene valitsusametnikud ja ärimehed Krimmi annektsiooni tõttu sarnasteks sanktsioonideks, mis kehtestati Iraanile. Näiteks võidakse külmutada Vene valuutareservid ja pankade varad ning peatada laenude andmine Vene ettevõtetele. Venemaale oleks see üks halvimaid stsenaariume. Kuid ka Venemaa ise on valmis sanktsioone kehtestama. Näiteks võib Venemaa konfiskeerida välismaa ettevõtete aktsiad.

Müüjad olid kohalikud. Swedbanki Baltikumi aktsiate vahenduse üksuse juht Andres Suimets ütles reedel, et müüjateks olid pigem kohalikud investorid. “Käibed on küll suurenenud, aga ei saa öelda, et mahud oleksid väga suured, paljudes nimedes põhjustab järsku aktsiahinna langust üsna tagasihoidlik käive, mis annab alust arvata, et müügipoolel on pigem kohalikud investorid,” lausus ta. “Suuremate emitentide aktsiad pole jäänud küll puutumatuna üldisest negatiivsest meeleolust, ent samas võib täheldada välismaist institutsionaalset huvi just likviidsemates nimedes,” ütles Suimets.

Tema sõnul on müügi ajendid erinevad, kindlasti on suur roll nii Ukraina konfliktil kui ka Hiina makronäitajatel.

Sanktsioonid mõjutavad kogu Euroopat. Kawe Kapitali portfellihaldur Kristjan Hänni näeb praegusel kriisil pikemas perspektiivis ka positiivseid tulemusi. Ta nentis, et Venemaad mõjutavad sanktsioonid avaldavad mõju kogu Euroopale, sest majandused on vastastikku sedavõrd seotud. Samas võib neil tema hinnangul olla ka positiivseid järelmeid. “Näiteks mida rohkem finantskriis leebub, seda rohkem on vaja ­uusi ajendeid Euroopa integratsiooni käigushoidmiseks, ja praegune olukord loob veidi teise nurga alt selleks jälle täiendava motivatsiooni,” sõnas Hänni.

Kas reedel oli Balti börsidel paanika ja tegelikult on praegu hea hetk osta? Joost ütles, et täpseid hinnanguid sellele küsimusele saab anda alles kunagi tagantjärele vaadates. “Selge see, et riskid ettevõtetele, kelle toodangust suurem osa müüakse Venemaa ja Ukraina turgudel (Silvano Fashion Group, Grindeks ja Olainfarm) on suuremad, samas on nende sündmuste mõju näiteks Tallinna Vee majandustulemustele palju kaudsem.”

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. March 2014, 19:45
Otsi:

Ava täpsem otsing