Mis toimub tooraineturul?

Analüütikute arvates võib Hiina nõudluse vähenemine olla ohu märk ning näidata maailma kasvumootori aeglustumist. Lisaks nõudluse vähenemisele on tooraineturgu mõjutamas ka ilmastikuolud. Näiteks on hindade tõusu põhjustanud ka põud Brasiilias ja Austraalias ning kriis Ukrainas.

Statistikaameti andmetel oli Eesti inflatsioon eelmisel aastal 2,8 protsenti. Veebruaris kerkisid tarbijahinnad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,6 protsenti. Kuigi maailmaturul on mõne toiduaine hinnad hakanud tõusma, pole näiteks nafta hind oluliselt kerkinud ning sellele prognoositakse aasta lõpuks hoopis langust.

Brasiilia põua tõttu on kohvi joomine muutunud kallimaks. Kohvi hind on kerkinud kahe aasta tippu, sest kuiv ilm vähendab Brasiilia toodangut nii sel kui ka järgmisel aastal. Näiteks araabika kohvi hind on sel aastal tõusnud 67%, kahe aasta tippu. Pakkumise vähenemine maailmaturul on tõstnud ka robusta kohvi hinda ühe aasta kõrgeimale tasemele. Robusta suurim tootja on Vietnam. Brasiilia põud on tõstnud ka toorsuhkru hinda sel aastal ligi 10%. Statistikaameti andmetel kerkis jaanuaris Eestis piima kokkuostu hind rekordilise 395,24 euroni tonni eest. Maailmaturul on piima hind juba pikemat aega tõusuteel olnud. Seetõttu on kerkinud ka poes müüdavate piimatoodete hinnad.

Nisu hind on pulliturul. Alates jaanuari lõpust on nisu hind kerkinud 25 protsenti ning see tähendab, et tegemist on tõusva trendiga ehk pullituruga. Nisu hinda on tõstnud nii hirm Euroopa viljaaida Ukraina pakkumise vähenemine ees kui ka kuivad ilmad Ameerika Ühendriikides ja Austraalias. Teisipäeval kerkis nisu hind Chicago börsil esimest korda pärast oktoobrit üle 7 dollari buššeli eest. Jaanuaris oli buššeli hind 5,515 dollarit. 1 buššel on umbes 36 liitrit.

“Ameerika Ühendriikides on sojaoad otsa saamas”. Hiljuti tõstis investeerimispank Goldman Sachs sojaubade ja maisi hinnaprognoose, viidates USA varude vähenemisele ja ekspordi suurenemisele. “Ameerika Ühendriikides on sojaoad otsa saamas,” ütles investeerimispank, viidates Hiina nõudlusele. Sojaubade suurtootja Brasiilia on samas ebasoodsate ilmastikuolude tõttu vähendanud nii maisi kui ka sojaubade tootmisprognoosi. Sojaubade hind on sel aastal tõusnud üle 10%. Maisi hinnale on lisaks kuivadele ilmadele Brasiilias ja Austraalias avaldamas mõju ka Ukraina kriis. Maisi hind on jaanuari põhjast kerkinud 15%, samas aastaga on hind langenud 10%. “Ukraina on maailmas suuruselt kolmas maisi eksportija ja praegused pinged tõstatavad hirme ekspordi katkemise ees,” ütles Phillip Futuresi analüütik Vanessa Tan.

Ebakindlus on investoreid pannud kulda ostma. Kulla hind on sel aastal hakanud tõusma ning hoogu on juurde andnud ka konflikt Krimmis. Eilse seisuga on kulla hind tõusnud sel aastal 12%. Plaatina hind on tänavu tõusnud 5%, pallaadium ligi 5%.

Rauamaagi hind on kukkunud karuturule ja erinevalt väärismetallidest mõjutab rauamaagi hinda tööstuslik nõudlus, mitte nii väga spekulatiivne huvi. Rauamaagi tonni hind oli eilse seisuga sel aastal langenud 22%, 744 USA dollarile. Languse taga on Hiina nõudluse vähenemine. Kui jaanuaris importis Hiina 87 miljonit tonni rauamaaki, siis veebruaris 61 miljonit. Ka sel kuul võib Hiina import väheneda.

Naftaturul pole hinnašokki juhtunud. Venemaa tootis eelmisel aastal päevas 10,9 miljonit barrelit naftat, olles sellega maailma suurim naftatootja. Venemaa osalus kogu maailma naftaturust moodustas 13,28%. Kuigi Krimmi konflikt avaldas naftahindadele mõju, tõstes maailmaturul hinnad selle aasta tippu, on praeguseks hinnad hakanud langema. Eile kauples Brenti toornafta hind 106 dollaril, mis on selle aasta madalaim hind. Analüütikud prognoosivad sel aastal nafta hindadele langust. Investeerimispank Goldman Sachs prognoosib, et Brenti hind langeb aasta lõpuks 100 dollarile. Lähis-Ida riskid on pärast Iraani tuumakokkuleppele jõudmist vähenenud. Kui aga Euroopas peaksid geopoliitilised riskid suurenema, võib nafta ja gaasi hind teha järsu tõusu, sest just need toorained on ­Venemaa peamised eksportartiklid.

 

Sel aastal on suurima tõusu teinud kohvi hind 

protsentides (arvestatud USA dollarites)Brenti nafta –3,3kuld 12mais 15nisu 28sojaoad 11kohvi 67rauamaak –22vask –10plaatina 5pallaadium 5suhkur 10