Muhumaa tööstuses annavad tooni puit ja toit

Lisaks kasvatatakse Muhus jaanalinde, Eesti suurimas jaanalinnu- ja kängurufarmis valmistatakse ka jaanalinnuõlist kehahooldusvahendeid, nahast ja sulgedest tooteid ja saadaval on jaanalinnu ja emu munad. Leidub ka hulk käsitöömeistreid, kelle käe all valmivad tikandid, puidust meened, nahkehistöö jmt.

Puidust köögiriistade tootmine saare suurim. Saare suurim tootmisettevõte, OÜ Muhu Puidukoda viljeleb kohalikku käsitöötraditsiooni, valmistades suveniire ja nipsasjakesi Soome, Rootsi ja Norra rahva meeleheaks ning praktilisi kadakapuidust majapidamistarbeid. Tooteportfellisa on paarsada eset.

Ettevõtte juht Ain Kollo on seda meelt, et Muhumaal ei saagi suuremamahulist tootmist arendada, sest inimesi on lihtsalt vähe ja seetõttu napib ka kvalifitseeritud tööjõudu. Sestap on saarel levinud väikeettevõtlus. Ka Muhu Puidukoja kunagisest 30 töötajast on tänaseks järele jäänud vaid tosinkond, kes kõik on Muhu kohalikud elanikud. Selle põhjuseks on, et töötajate vilumus on paranenud ja ülisuuri partiisid enam ei tellita.

“Kui mõned aastad tagasi olid sagedased tellimused Rootsi või Soome reklaamkampaaniaks 50 000–60 000 eset korraga, siis praegu selliseid enam ei tule,” räägib Kollo. “Pealegi, käsitöö puhul moodustab toote omahinnast suurema osa tööjõukulu, sellepärast tulebki võimalikult väikese arvu töötajatega hakkama saada.”

Eestis on lisaks Muhu Puidukojale veel paar-kolm suuremat puidust köögitarvikute tootjat. Ja lisaks veel kuhjaga väiketootjaid, konkurentide puuduse üle Muhu meistrid kurta ei saa. Köögitarbeid müüvad vahendajad, Eestis on need saadaval kõigis suuremates kaubanduskettides, piiritagused sidemed on tekkinud ajaga. Ain Kollo sõnul ei saa öelda, et põhjamaalased puidust köögiriistu eestlastest rohkem ihaldaksid, müük läheb suhteliselt ühteviisi nii meil kui ka Soomes-Rootsis-Norras. Aga juba Kesk-Euroopas puudub nõudlus sääraste asjade järele peaaegu täielikult.

Suurim eelis puidust köögiriistadel plastmassist asjade ees on Kollo hinnangul, et puitmaterjali kasutaja jätab keskkonda märksa väiksema ökoloogilise jalajälje – erinevalt plastmassist saab puit varem või hiljem taas looduse osaks kas põledes või kõdunedes. Samas plastasjad kestavad puidust kauem.

Kadaka kõrval kasutatakse tootmises üha enam kaske, tamme, saart ja leppa, mis kadakast küll ehk hinnalt kallimad, ent kadaka häda on, et puit on peenike ja materjalikaod on suured.

“Praegu valitseb suur kadaka ülepakkumine, iga päev keegi helistab ja küsib, kas pole vaja. Aga mul on peaaegu kahe aasta varu juba laos olemas,” nendib Kollo. “Kadakat on palju saadaval, sest põllumehed hoogustavad saartel loomapidamist, tehakse karjamaid ja kadakad võetakse eest ära.”

Muhus on veel üks puiduettevõte, Nõmmkülas tegutsev OÜ Muhu Mööbel, mis valmistab klassikalist täispuidust mööblit, uksi ja sise­treppe ja restaureeritakse vana mööblit.

Kohalik seemneleib läheb hästi kaubaks. Eelmisest aastast Liival uued tootmisruumid kasutusele võtnud OÜ Muhu Pagarid kogub tuntust, sest firma juht ja omanik, omal ajal restorane Tsink Plekk Pang ja Hell Hunt juhtinud Martin Sepping turundab tooteid agaralt ja hoolitseb selle, et neid ka väljaspool Muhu saart poodidest leida võiks. Esialgu siiski vaid Saaremaal.

Seppingu hinnangul on ettevõtluskeskkond Muhu saarel mugavam võrreldes tavapärase olukorraga maapiirkondades.

“Muhu saar on arvestatav transiittsoon – saarest tuiskab aastas läbi 1,5 miljonit inimest ja päris mitmed neist seal mõnikord ka peatuvad,” märgib ta. “See loob soodsad tingimused kaupade müümiseks, aga ka logistikamõistatuste lahendamiseks.”

Sepping ütleb, et sattus Muhumaale elama üpris juhuslikult juba viis aastat tagasi ja seda eelkõige elamiskeskkonna, mitte ettevõtluskeskkonna tõttu.

Aastal 2012 asutatud pagariettevõte tegutses eelmise aasta suveni allüürnikena Vanatoa turismitalus Koguval, sai eelmisel aastal Swed­bankist tänu KredExi käendusele 10 000 euro suuruse stardilaenu ning sisustas selle toel uue töökoja, mis avati mullu juunis. Uued tootmisruumid võimaldavad senisest kaks korda suuremat tootlikkust ning nii saab siiani peaasjalikult oma pere jõududega hakkama saanud Sepping palgata pagaritöökotta juurde ka paar abilist.

“Muhu leib on väga populaarne eelkõige kohalike, aga ka turistide hulgas,” kinnitab OÜ Muhu Pagarid juht ja omanik Martin Sepping. “Meie põhiklient on Saaremaa Tarbijate Ühistu Liiva ja Orissaare kauplused, vähesel määral restoranid ja Vanatoa turismitalu.”

Muhu Pagarid toodab peamiselt leiba, väga vähesel määral ka saia. Pihlaka Veski tegeleb Saaremaal küll viljakasvatus ja -töötlemine kuid pagaritöökoda kasutab siiski mandrilt pärit toorainet.

“Peab siiski rõhutama, et kuna leiva koostises moodustab ligi 50% vesi, siis see on täielikult kohalikust puurkaevust pärit,” täpsustab Sepping naljaga pooleks.

Muhu Pagarites on lisaks Martin Seppingule tööl üks saarlane ja kaks muhulast.

“Saarlasel on natuke pikem maa tööle tulla (umbes 20 km), aga kuna ta enne meid töötas Kuressaare taga, kuhu oli tema kodust 60 km, on ta olukorraga rahul,” iseloomustab Sepping. “Inimesed on siin leppinud, et vahemaad on suhteliselt pikad, see-eest puuduvad ummikud ja auklikud teed.”

Made in Muhu mõjub turistidele ahvatlevalt.  Liivale sisustatud pagaritöökoda võimaldab toota paar-kolm korda rohkem leiba kui varem taluköögis. Muhu Pagarite n-ö leivanumber on Muhu leib seemnetega. Nõudlus on suur, mistõttu pole sügavat mõtet sortimenti laiendada. Kogu toodang ostetakse ära kohapeal ja Saaremaal, mandrile esilagu Sepping oma toodangut veel ei “ekspordi”.

“Muhu leib on piirkonnatoode ja seega müügil peamiselt lähiümbruses, Muhumaal ja Saaremaal. Oleme endale valinud edasimüüjateks partnerid, kellele me suudame tarnida värske kauba iga päev ja kes suudavad selle kauba ka päeva jooksul realiseerida,” selgitab Sepping. “Seega ei ole meil tootmismahtu plaanis suurendada eesmärgiga turundada toodangut kaugemale, pigem üritame kaasas püsida kohaliku nõudlusega – viimasel on tavaks suvehooaja saabudes plahvatuslikult kasvada.”

Seppingu sõnul on väikese töökoja eelis see, et tööd on võimalik teha mõnuga, kõrgem pakutav hind võimaldab lahedamalt panustada toote kvaliteedile, kokkuvõttes on toode suuremate tööstuste masstoodetest selgelt eristuv. Ja tarbija oskab head hinna-kvaliteedi suhet hinnata küll.

Märge “Toodetud Muhu saarel” annab Muhu pagaritöökojale turunduses päris suure eelise, kinnitab Sepping. Saare päritolu tunnetatakse eksootilisena ja see on ka õigustatud. Muus osas – eeldatavate komplikatsioonidega, on Muhu

Pagarid suutnud kenasti toime tulla, kasutatakse logistikafirmat, mis firma toorainet ja kaupa tarnib n-ö möödaminnes koos suuremate tarnetega suurematele ettevõtetele.

“Arengu mõttes on takistav asjaolu, et nõudmine toodangu järele on üpris erinev suvisel hooajal ja väljaspool seda, seega peame edasimüüjatega lepinguid tehes arvestama, et me ei saa liigselt lubadusi jagada talveperioodil, teades, et me ei suuda nõudlust rahuldada suvel,” räägib Martin Sepping. “Aga see pole ka liiga suur probleem – talvel puhatakse rohkem, saab teha remonditöid.”

Muhu pagarid üritab tervislikku juuretiseleiba tootes püsida oma liistude juures. Sepping ütleb veendunult, et Muhu leib seemnetega on absoluutne hitt ja saavutatud tasemelt on väga raske paremaks minna. Ebapopulaarsemate toodete tegemiseks puudub pagaril aga huvi ja vajadus.

Ja tootearenduses on väikeettevõtte puhul takistuseks juba mainitud asjaolu, et peab keskenduma suveperioodil hitt-toote nõudluse rahuldamisele. Sellepärast ei soovi Sepping endale võtta lisamuresid täiendavate toodete või seg­mentide näol.

KredEx käendas eelmisel aastal seitsme ette­võtte laenuvõtmist Saare- ja Muhumaal kokku üle poole miljoni euro ulatuses.

Muhu keskküte toimib kohalikul hakkpuidul. Muhu keskuse Liiva korterelamuid, valla­asutusi ja sotsiaalobjekte kütab kohalikust puidust toodetaval hakkpuidul töötav katlamaja. Muhus alustati hakkpuiduküttele üleminekut tegelikult juba 1995. aastal, mil paigaldati Liiva asulasse esimene vastav katel. 1996. aastal kasutati kütteks vaid Tootsist ja Saaremaalt Saikla rabast toodud tükkturvast, tänaseks on turbaga kütmine lõpetatud ja neljandat aastat kasutatakse kütuseks vaid hakkpuitu, mis kõik pärineb Muhu saarelt. Kohaliku puidu pakkumine ületab praegu vajadusi.

“Tänu hakkpuidu kasutamisele kütteks saab tööd kümmekond kohalikku perekonda, töö ja sissetuleku olemasolu hoiab nii mõnegi pere maal, ühtede töökohtade olemasolu võib juurde tekitada teisi,” selgitab Muhu vallavanem Raido Liitmäe hakkpuidu kasutamise eeliseid. “Loomulikult annab see ka sõltumatuse kütuseimpordist ja ka kulud on väiksemad, kui näiteks õliga kütta, kuigi investeeringud on suured, majasiseste süsteemide olukord on kehv, tehnika vananeb.” Samas on vald välja vahetanud ka kõik Liiva keskküttesüsteemi kuuluvad maa-alused küttetorustikud ning soojustanud täiendavalt vallale kuuluvaid hooneid.

Kuigi vallavanem möönab, et väikekatlamaja käigushoidmine on suhteliselt keeruline ette­võtmine, kasvõi sellepärast, et mida väiksema võimsusega on katlamaja, seda kvaliteetsemat kütust tuleb selles kasutada, ollakse Muhus ikkagi biokütuste, eelkõige puidu kasutamise usku. Lisandväärtusena aitab teeäärte ja käidavamate kohtade puhastamine võsast kaasa ka saare üldise heakorra paranemisele.

Muhu saarest 3,4 ja mandrist 4 km kaugusel paikneval Kesselaiul, kus puudub riiklik elektrivõrk, arendatakse euroraha toel projekti, mille realiseerumise korral peaks saar saama lokaalse elektrivõrgu. Energiat hakatakse tootma nii tuulegeneraatori, päikesepaneelide kui vajadusel ka diiselkütusel töötava generaatoriga. Säärane lokaalse energiasüsteemi arendamine on justkui pilootprojekt, mis õnnestumise korral võiks saada eeskujuks teistegi väikesaarte elektrivarustuse tagamisel.

Kalapüük hääbumas, turism tõusmas

Saare suurim, Kuivastu sadam suudab lisaks parvlaevadele teenindada ka kuni90meetriseid kaubalaevu. Koguva ja Lõunaranna sadam on orienteeritud turismile, kutseline kalapüük toimub peaasjalikult Kallaste ja Kogu­va sadamas, samuti lautritest ja isiklikelt paadisildadelt.Kutseline kalapüük on Muhu­maal hääbumas. Selle arendamiseks vajalikud on investeeringud kohalike kalurite jaoks ülemäära suured. Teisalt on see tingitud Väinamere kala­varude viletsast seisust. Mereinstituudi teadurid on täheldanud varu taastumise märke töönduskaladest vaid ahvena ja haugi puhul. Napid on ka väljapüütud kogused – näiteks Kallaste sadama kutselised kalurid püüdsid 2012. aastal kokku 10 tonni kala, Koguva mehed 5,4, mujalt püüti ühtekokku 15,3 tonni kala.Põllumajandus piirdub Muhus väiksemate talumajapidamistega, suurim allesjäänud agrofirma on Hellamaal asuv piimatootja Muhu Farmid, mis vahepeal varjusurmas viibinuna käivitas uuesti tegevuse 2013. aasta lõpus. Ettevõttel on 280 piimalehma. Kohalikud põllumehed on võtnud suuna lihaloomade kasvatamisele ja lihaveiste arv tõusnud on üle 1000 isendi, lambaid on 780. Muhus on ennast registreerinud 78 loomakasvatajat. Muhu metsades leidub saetööstusele sobilikku puitu vähe, sellepärast jäävad ka aastased raiemahud vaid paari­kümne tuhande tihumeetri piiresse, selle hulka tuleb arvata ka Liiva biokütusel töötava katlamaja kütteks kasutatava energiapuidu raiumine.Muhulaste seas on heal järjel jahipidamine, sest saarel on registreeritud sadakond jahimeest. 2012. aastal kütiti 422 metssiga, 40 põtra ja 9 punahirve.Siiski tunnistab Muhu valla arengukava aastateks 2014-2020, et ettevõtlusstruktuuri nõrk külg on tehnoloogiliselt keerukama ja suuremat lisaväärtust tootva ettevõtluse puudumine. Samas on võimalused tootmistegevusega põhimõtteliselt olemas – tööstuspiirkondadena on välja arendatud Piiri ja Nõmmküla külad. Muhu vallavalitsus pakub Piiril tootmismaaks ja arendustegevuseks 8134 m2. Nõmmkülas pakutakse eraomandis olevat hoonestatud tootmismaad 802 m².

 

Muhu saar – inimesed ja ettevõtlus

Pindala 206 km2.Rahvaarv 1917 (01.01.2014).XX sajandi alguses elas Muhus ligi 6000 inimest.Muhu vallas on 52 küla.Muhu suurim tootmisettevõttest tööandja on OÜ Muhu Puidukoda, kus leiab tööd 12 inimest.Muhu keskmine brutopalk oli 2012. aastal 688 eurot.2013. aasta alguse seisuga oli Muhu saarele registreeritud 116 äriühingut ja 105 füüsilisest isikust ettevõtjat.Muhu vallas Võikülas ja Tustil on algatatud 6 tuuleparkide rajamise detailplaneeringut.Muhu valla eelarve maht oli 2013. aastal 4,26 miljonit eurot.

 

Muhu sobib väiketootjale

Raido Liitmäe, Muhu vallavanemMuhu valda iseloomustab väikeettevõtete mitmekesisus: lisaks nimetatud puidutöötlemisettevõtetele, väikesele leivatööstusele, lambanahast toodete valmistamisele jms on uute tulijatena ka näiteks OÜ Muhu Portselan, vallalt soovib ruume rentida metallitöökoda. Enamikus väikeettevõtetes on 2–5 töötajat ja suuri ettevõtteid saarel pole. Ühest küljest on nõrkus, et puudub selline palju töökohti pakkuv n-ötuumikettevõte, teisalt on väikeettevõtjad paindlikud ja majandasid ennast ka masu ajal edukalt ära.Parimate kohalikeMuhu ettevõtete maksuedetabelis annavad tooni ehitus-, puidutöötlemis-, turismi- ja põllumajandusettevõtted.Oleme teinud ülevaate vallas asuvatest vabadest tootmispindadest ja ettevõtluse arendamiseks sobivatest kinnistutest. Perspektiivikamad kinnistud asuvad Piiri külas, kus on välja ehitatud taristu, ja Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare läheduses.Tekkinud soodsamate elamispindade nappus: müügis olev kinnisvara on kallis ja Liiva korterelamutes vabu kortereid ei ole. Kuna Muhus avatakse peatselt uus vanurite hooldekodu, siis vald plaanib vabanevad pinnad vanas hooldekodus ümber ehitada korteriteks.Loodetavasti aitab ka elamispindade nappuse lahendamine kaasa ettevõtluse hoogustumisele ja inimeste naasmisele või elama asumisele saarele.