Teedeehitus vajab kindlat rahastamist

Maanteeamet tutvustas eile teehoiukava aastateks 2014–2020 ja teetööde rahastamist. Maanteeameti peadirektori Aivo Adamsoni sõnul ei saa ta vältida õhus olevat teehoiu rahastamise küsimust. Nimelt teatas rahandusminister Jürgen Ligi ülemöödunud nädalal, et kütuseaktsiisi suunamine teedeehitusse tuleks üle vaadata. Praegu kulub kogutud kütuseaktsiisist 75 protsenti teede ehituseks ja korrashoiuks.

Praegu arvestab maanteeamet arengukavasid tehes veel kehtiva rahastamise süsteemiga, märkis Adamson. Ta nentis siiski, et kui valitsus otsustab vähendada kütuseaktsiisist teede ehitusse ja korrashoidu minevat osa, siis kannatab selle all kõige rohkem säilitusremont. “Me ei saaks puudu jäävat raha võtta kusagilt mujalt kui kruusa-, tugi- ja kõrvalmaanteedelt. Juba sel aastal olime sunnitud kruusateede katete alla panemist vähendama 150 kilomeetrilt 50-le,” selgitas ta.

Adamson lisas, et kui 75% piirimäära muudetakse ükskõik mil moel, oleks väga teretulnud, kui tekiksid kindlad printsiibid, kuidas teid finantseeritakse. “Oleks see näiteks auto aastamaks, mis asendaks mingi osa rahastusest, ma ei tea,” ütles ta. “Ma pean ka allikaid vaatama, ma ei saa pealt vaadata, kuidas me liigume Läti tasemele, kus kõrval- ja tugiteed on oluliselt kehvemas seisukorras kui Eestis.”

Kui järgmisel aastal investeeringud teedesse vähenevad, tuleb Adamsoni sõnul hiljem hakata otsima katteallikaid teede parandamiseks. “Seda tuleks tagantjärele teha juba oluliselt suuremas mahus kui summa, mis meilt ära võetaks,” ütles ta.

Kogusummaga ei arvesta. Adamsoni sõnul on selleks aastaks prognoositud kütuseaktsiisi laekumist 402 miljonit eurot, millest 75 protsenti teeks 300 miljonit eurot, kuid maanteeameti tänavune eelarve on 253 miljonit eurot. Adamsoni ütlust mööda on nad arvestanud, et nad planeeritud kogusummat endale ei saa.

Teehoiukava 2014–2020 järgi tuleb iga aasta teedesse investeerida umbes 280 miljonit eurot. Adamsoni sõnul loodetakse seitsme aastaga vähendada kehvas seisukorras riigimaanteede osakaalu 25 protsendilt 10 protsendile. Ta lisas, et mida rohkem rahastatakse teehoidu Euroopa Liidu toetustest, seda vähem saab maanteeamet remontida kõrval- ja tugimaanteid. “Euroraha saame kasutada ainult rahvusvahelistel TENT-võrgustikku kuuluvatel teedel, mida on Eestis 1245 kilomeetrit,” selgitas Adamson.

Remonditi rohkem teid. Teehoiukava järgi peaks aastas remontima 2200 kilomeetri jagu teid, et kõik riigiteed sõidukõlblikud oleksid. Mullu tehti parandustöid 1819 kilomeetril, mis on 220 ­kilomeetrit rohkem kui tunamullu. Adamsoni sõnul võib eeldada parandustööde kasvutrendi jätkumist.

Sel aastal tuleb enim tee-ehitust Tallinna ja Tartu ümbruses. Maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Kaupo Sirk ütles, et amet üritab lühendada ehitusaegu, et häirida vähem liiklust. Sirk lisas, et sel aastal keskendutakse palju ka liiklusohtlike kohtade kõrvaldamisele. Üle Eesti ehitatakse ümber 65 ohtlikku lõiku, mis on paari­kümne lõigu jagu rohkem kui mullu. “Parandame pisemaid teelõike väiksemates kohtades, sellest ka rekordiline liiklusohtlike kohtade arv,” selgitas ta.

 

Tulevad esimesed möödasõidulõigud

Järgmisel aastal alustatakse Eestis ka uudse kolmerajalise (2+1) lahenduse rakendamist.Esimeseks projektiks saab Ääsmäe–Kernu teelõik, mille ehitamist alustatakse järgmisel aastal ja mis peaks valmima 2016. aastaks. Teelõigule on plaanitud kokku kolm möödasõidukohta: kaks suunal Ääsmäe–Pärnu ja üks Kernu–Tallinn. Ühe möödasõiduala pikkus on vähemalt 1,5 km. Lisaks koostatakse ka projekti Kernu ümbersõiduks, mis on plaanitud aastateks 2018–2019.Aastal 2018 alustatakse ka Põltsamaa–Tartu teelõigu etapilise möödasõidualade ehitamisega.

 

Tallinna ümbruses jätkub hoogne tee-ehitus

Suuremad tee-ehitusobjektid Harjumaal 2014. aastal

Tallinn–PaldiskiTalinn–Keila lõik 7,1 kmKeila lõik, sh Keila jõe sild 4,7 kmKeila–Paldiski 17,9 km

Tallinn–Pärnu–IklaTopi sõlm

Tallinna ringteeKurna–Luige 1,6 kmKurna liiklussõlm 4,4 km

Tallinn–Tartu –Võru– LuhamaaAruvalla–Kose lõpetamine 13,4 km

Kose–Jägala5,4 km ja 6,1 km

Jägala– Käravete11,2 km

Tallinn–NarvaKodasoo–Kiiu II niit 6,8 km

Tallinn–NarvaVahastu–Kemba II niit 6 kmValgejõe–Turba II niit 3,2 kmValgejõe–Rõmeda lõpetamine 20,6 km

Tallinn–NarvaPirita jõe sillad  10,4 km

Tee-ehitus mujal Eestis:

Kodasoo–KiiuPillapalu–AegviiduVenevere–PärnikuTammispää–VilusiKose–NõmbraTüri asulavaheline lõikRisti–PalivereRiisipere–RistiKiia–PaldiskiNurme–PapsaareTammiste–PärnuTartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusalaTartu läänepoolse ümbersõidu V ehitusalaESTLATi piiriülese koostöö projekt