Krimmi anneksioon pärsib Eestis laevade registreerimist

Eesti ei sobinud. Juba reisipraami Estonia ostmisel EBRD pangalaenuga 1993. a jaanuaris ning RASi Eesti Merelaevandus juhtkonna kavandatud 12 uue kaubalaeva tellimiseks krediitide hankimisel sai selgeks, et Lääne-Euroopa pankade esimeseks tingimuseks oli laeva registreerimine panga aktsepteeritud riigis. Eesti laevaregistrit ei aktsepteeritud esmase registrina, kus võib toimuda laevade ost-müük või hüpoteegiga koormamine, samas Küpros, Malta vms “mugavuslipu” riik oli neile igati sobilik.

Reederil kui laeva tegelikul omanikul oli vaja asutada näiteks Küprosel formaal-juriidiline firma, kes sisuliselt oli nii laenu võtja kui ka laeva omanik. Samas prahtis Eesti Merelaevandus Küprose laevaregistri nõusolekul oma reederfirmalt selle laeva tähtajalise laevapereta prahilepingu alusel, mis andis võimaluse registreerida laev Eesti veeteede ametis vastavas laevapereta prahitud laevade registris ning kasutada ahtrilipuna Eesti lippu. Niisuguse praktika osalised on ka Tallinki uhked reisipraamid, mis seilavad Eesti lipu all.

Kirjalikke selgitusi, miks Eesti laevaregister pole esmase registrina aktsepteeritav, meile toona ei antud. Kuid vestlustest sai selgeks, et pangad peavad siiani meeles oktoobri­revolutsiooni ning sellele järgnenud varade natsionaliseerimist. Praegu pakub Venemaale Krimmis esmast huvi sõjaväebaaside ja -laevade ülevõtmine. Kuid varsti võib oodata Krimmi sadamate, sadamakaptenite peetud laevaregistrite ja seal registreeritud laevade natsionaliseerimist. Kas see toimub ja millisel moel, seda näitab muidugi tulevik.

Hirm on nahas. Ent välismaa krediidiasutusi on juba küllalt hirmutatud, mistõttu peaksid nii Eesti kui ka teised Venemaa naaberriigid ja nende reederid arvestama, et Lääne-Euroopast jm maailmast saab ka edaspidi väiksema kasumimarginaaliga krediiti laevade ostmiseks vaid kirjeldatud praktikat kasutades. Vähemasti niikaua, kuni Venemaa naabrite annekteerimise tõenäosus on suurem kui 0%.