Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Puhkepäev. Priit Pajusaar tähistab juubelit

    Oma viiekümnenda eluaasta täitumist tähistava helilooja Priit Pajusaare suur autorilaulude kontsert sisaldab meeleolukaid muusikapalu, mida Pajusaar on viimase 18 aasta jooksul kirjutanud.

    Tuntuim esitusele tulevaist lauludest on kahtlemata “Kaelakee hääl”, mille nime juubelikontsert kannab. “Kaelakee hääl” sai kontserdi nimeks kahel põhjusel. Esiteks on see laul publikule hästi tuttav ja teiseks on see laul minu enda jaoks olnud väga oluline,” rääkis Pajusaar.
    Repertuaaris parimad palad. 18 aastat tagasi kirjutatud laulu laulsid kuulsaks Ivo Linna ja Maarja-Liis Ilus ning see pälvis 1996. aasta Eurovisioonil viienda koha. “Sealt minu avalik heliloojakarjäär algas. See laul tõi mind ühe pauguga avalikkuse ette,” nentis Pajusaar, kes oli enne “Kaelakee häält” küll laule kirjutanud varemgi, kuid märksa tagasihoidlikuma tuntusega.
    Nüüdseks on Pajusaarel autorilaule kogunenud sel määral, et neist saaks lisaks juubelikontserdile teha veel teise ja kolmandagi. Valiku tegemine, mida juubelikontserdi kavasse valida, oli seega omajagu raske. “Olen isegi imestanud, kui palju ma olen tegelikult muusikat selle viimase kahekümne aasta jooksul kirjutanud, mil ma seda teadlikult olen teinud,” nentis Pajusaar.
    Kindlasti soovis helilooja oma juubelikavasse lülitada Rahvusooper Estonia Poistekoori, kuna ta on neile kirjutanud kantaadi, mis on praegugi nende aktiivses repertuaaris. Samuti astuvad juubilari soovil kontserdil üles noorteorkester Reaalmažoor ning Laste­ekraani muusikastuudio koorid. Mis puutub solistidesse, siis neid esineb juubelikontserdil aukartust äratav hulk.
    Uued ja üllatuslikud seaded. Enamik paladest tuleb esitusele samade artistide ettekandel, kes ühe või teise laulu kunagi kuulsaks on laulnud. Mõndagi on aga ka ümber mängitud.
    Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna on kohal, et esitada “Kaelakee häält” – see on aga saanud hoopis uue orkestriseade ja koorilaulusaate. Uus seade on ka Evelin Samueli lauldaval palal “Unistus igavesest päevast”, mida Pajusaar nimetas üheks ilusaimaks lauluks üldse, mille ta kunagi loonud on.
    Lisaks nimetatud solistidele astuvad kontserdil üles Hanna-Liina Võsa, Sepo Seeman, Veiko Täär, Liisa Piret Pajusaar jt.
    Tegusa helilooja jaoks on 50 aasta juubel tema enda sõnutsi sobiv põhjus, et oma muusika­loomes vahekokkuvõte teha. “Sise­tunne ütles, et praegu on selleks sobiv aeg – mitu korda ma ikka viiekümneseks saan,” lausus Pajusaar naerulsui.
     
    Kontsert
    “Kaelakee hääl 18 – Priit Pajusaar 50”
    1. mali kl 19 Tallinnas Nokia KontserdimajasPiletid: 14–20 eurothttp://tallinnconcerthall.com
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.