Ärikoolid õpetavad nii ärijuhiks kui ka ettevõtjaks

TransferWise’i asutaja Taavet Hinrikuse sõnul on ettevõtjaks hakkamiseks vaja julgust, püsivust ja jõudu, mida ärikoolist ei saa. Ta kirjutab (Äripäeva erilehes Koolilõpp 14.05 – toim), et ärikoolid peaksid pakkuma tööriistu ja lähenemisi, mille on omaks võtnud idufirmad, nagu näiteks lean start-up-metoodika.

Ülikool märkab talente. Olen Hinrikusega nõus, et ülikooli roll on potentsiaalsete talentide märkamine ja nende ettevõtjaks, tippspetsialistiks või juhiks saamise soovi võimendamine. Mõningad alles gümnaasiumi lõpetanud tudengid on ettevõtjad juba ülikooli astudes, mõni alustab õpingute ajal, aga enamik leiab selle ennastületava kutsumuse alles hiljem.

Meie ettevõtluskultuur on tõepoolest muutunud traditsioonilisest korporatsioonikesksest ja masstoodangule suunatust üha mobiilsemaks ja individuaalsel oskusteabel põhinevaks. Iduettevõtlust peetakse oluliseks uueks suunaks ettevõtlusmõtlemises ja alternatiiviks tööpuudusele, mis võiks maailma majanduse taas kasvuteele viia. Ettevõtetes ja ülikoolides kasutusel olevad meetodid, ärimudelid ja tööriistad erinevad kohati üsna suurel määral, ja see on probleem. Selleks, et seda leevendada, peavad ülikoolid ennast rohkem pöörama ettevõtjate poole ning arendama end vastavalt majandus- ja ärikeskkonna ning tudengite vajadustele.

Koostöö. Kõik Eesti ülikoolid teevad pingutusi, et kääre ettevõtluse ja ülikoolide vahel vähendada, kaasates õppetöö läbiviimisse ettevõtteid, luues ettevõtluskeskuseid, tuues praktikat õppeprotsessi ja tehes omavahel koostööd.

Ärimaailm ja hariduse suunad muutuvad. Kraadiõppe eesmärk on aga ajas muutumatu: õpetada mõtlema, kuidas ideedega intelligentselt ja kiiresti töötada. Ülikool on keskkond, kus teadmised ja uued ideed saavad kokku ja võimenduvad, tuues kaasa inimeste mitmekülgse arenemise, majanduse edenemise ja ühiskonna elamisväärsemaks muutumise.